Kuidas korraldatakse maa-aluseid tuumakatsetusi?
Põhja-Korea korraldas teisipäeval ilmselt maa-aluse tuumapommi katsetuse. USA geoloogiateenistus teatas seismilisest aktiivsusest kohas, kus Põhja-Korea oma eelmised kaks tuumakatsetust läbi viis, vahendab CNN.
Piirkonnas 4,9-magnituudise maavärina epitsentri ümbruses ei ole varasemast teada maavärinaid ega looduslikke seismilisi ohte, selgub USA geoloogiateenistuse kaartidelt.
Kolmas tuumakatsetus võimaldab Põhja-Koreal koguda tehnilisi andmeid tuumalõhkepea suuruse vähendamiseks, kirjutati hiljuti väljaandes Bulletin of the Atomic Scientists avaldatud uurimuses.
„Täiendav tuumakatsetus või mitu sellist suurendavad tugevalt tõenäosust, et Pyongyang suudab välja töötada lõhkepead, mis sobivad vähemalt mõnele tema rakettidest – see asjaolu suurendaks tõsiselt ohtu, mida Põhja-Korea tuumaprogramm endast kujutab julgeolekule Kirde-Aasias,“ kirjutasid analüütikud Frank Pabian ja Siegfried Hecker, kes külastasid Põhja-Korea tuumaobjekte 2010. aastal.
Satelliidifotod on näidanud kolmanda tunneli ettevalmistamist Punggye-ri piirkonnas, mis asub 232 kilomeetri kaugusel Pyongyangist kirdes Jaapani mere ranniku lähedal, kus toimus ka kaks varasemat katsetust. Töö algas ilmselt 2009. aastal.
Tuumakatsetused viiakse tuumakatsetuste täieliku keelustamise leppe ettevalmistuskomisjoni (CTBTO) andmetel tavaliselt läbi vertikaalsetes šahtides. Augud on 1-3 meetrit laiad ja kuni kilomeeter sügavad. Aatomiseadeldised pannakse kokku kohapeal ja asetatakse auku koos tinakestaga diagnostilise kanistriga, mis sisaldab sensoreid plahvatuse jälgimiseks. Tunnel täidetakse seejärel kruusa, liiva ja muude materjalidega, et radioaktiivne materjal atmosfääri ei pääseks.
Katsetuse käigus vabaneb plahvatuse energia vähem kui miljondiku sekundi jooksul, teatab CTBTO. Mõne mikrosekundi jooksul küündib temperatuur umbes miljoni kraadini ning plahvatuse lööklaineid, sõltuvalt selle võimsusest, registreerivad seismograafid üle kogu planeedi.
Enam kui 2000 tuumaplahvatusest alates 1945. aastast on 75 protsenti olnud maa-alused katsetused, mille on läbi viinud tähtsamad tuumariigid USA, endine Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina, teatab CTBTO. Maa-alune katsetamine on palju ohutum kui maapealne. CTBTO pressiesindaja Annika Thunborgi sõnul on maa-aluse katsetamise puhul võimalik radiatsioon kinni püüda.
Siiski võivad tuumaosakesed atmosfääri sattuda. Põhja-Korea esimesest tuumakatsetusest 2006. aastal lekkis õhku radiatsiooni, mille tabas CTBTO seirejaam Kanadas Yellowknife'is, mis asub katsetuskohast 7200 kilomeetri kaugusel.
Radiatsiooni väljaimbumise oht on alati olemas ning seetõttu on olemas ka lepe katsetuste täieliku keelustamise kohta, teatas Thunborg. „USA üritas radiatsiooni väljumist oma maa-aluste katsetuste juures kontrollida, kuid 150 juhul pääses radiatsiooni atmosfääri,“ rääkis Thunborg.
Mida suurema seadeldise Pyongyang plahvatama paneb, seda suuremad on ohud. „Üks riskidest, millele Pyongyang läheb, püüdes korraldada kõrgema taseme katsetust, on see, et see võib tekitada maakoore suuremat pragunemist, mis võimaldab radiatsiooni väljaimbumist ja võimalik, et ka suurema väljapaiskumise tunnelist,“ kirjutas Hecker 4. veebruaril ajakirjas Foreign Policy. „USA katsetusprogrammis jäid sellised probleemid alles isegi pärast sadu katsetusi. Varem teadmata keerulised geoloogilised tingimused viisid ilmselt radiatsiooni väljapaiskumiseni 1970. aasta Baneberry maa-aluse tuumakatsetuse ajal Nevada polügoonil. Väljapaiskumine tekitas radiatsioonipilve, mis oli kolme kilomeetri kõrgune.“
Selline radiatsiooni väljapaiskumine annaks välisvaatlejatele palju rohkem andmeid plahvatuse kohta, kuid saadaks Kirde-Aasia kohale radioaktiivse pilve, mis tekitaks lähiriikides tohutu poliitilise tormi, kirjutas Hecker.
Põhja-Korea on ainus riik maailmas, kes on pärast 1998. aastat tuumakatsetusi korraldanud. CTBTO andmetel korraldasid 1998. aastal oma maa-alused katsetused India ja Pakistan.
183 riigi allkirjaga 1996. aasta leppe eesmärk on keelustada igasugused tuumakatsetused maailmas, nii atmosfääris kui ka maa all.
Kuigi tuumakatsetuste täieliku keelustamise lepe ei ole ametlikult seaduseks saanud (seda pole ratifitseerinud Hiina, Egiptus, India, Iraan, Iisrael, Põhja-Korea, Pakistan ja USA), on moratooriumi tuumakatsetustele CTBTO andmetel rikkunud vaid Põhja-Korea, India ja Pakistan.
Tuumakatsetused atmosfääris ja vee all keelustati 1963. aasta katsetuste osalise keelustamise leppega avalikkuse mure tõttu katsetuste tekitatava radioaktiivse saaste pärast. USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia kirjutasid leppele alla, Prantsusmaa ja Hiina aga mitte. Prantsusmaa jätkas maapealseid katsetusi 1974. ja Hiina 1980. aastani.
