Teadlased avastasid Antarktika jääalusest järvest elusaid baktereid

Teadlased teatasid, et leidsid esimest korda pimedast sügavikust Antarktika jää alt elavaid baktereid. Avastus võib laiendada meie teadmisi selle kohta, kuidas võiks elu säilida teistel planeetidel või kuudel, ning võimaldab esimest korda heita pilgu mikroskoopilise elu suurele ökosüsteemile Antarktika jääalustes järvedes.

Kontinendi maapinna ja seda katva jää vahele on surutud sadade järvede võrgustik ning teadlased on arvanud, et nendes võib olla elu. Äsjane avastus on sellele esimene kinnitus, vahendab New York Times.

Pärast läbi 800 meetri paksuse jää puurimist ligi 60 ruutkilomeetri suuruse ja pooleteise meetri sügavuse Whillansi järveni võtsid ekspeditsiooni teadlased vee ja setete proovid, milles olid selged märgid elu olemasolu kohta, teatas ekspeditsiooni juht USA Montana osariigi ülikoolist John C. Priscu. Mikroskoobi all nähti rakke ning keemilised proovid näitasid, et rakud olid elus ja neis toimus energia ainevahetus.

Priscu sõnul võeti tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et mitte viia järve baktereid välismaailmast või seda katvast jääkihist. Lisaks sellele oli elu kontsentratsioon järves suurem kui puuraugus ning märke elu kohta oli ka järve põhjasetetes, kuhu poleks väljast kaasa toodud bakterid pääsenud.

Priscu sõnul tuleb teha veel palju tööd, sealhurgas uurida DNA-d, et teha kindlaks, missugused bakterid leiti ja kuidas nad elavad. Päikesevalgust järves ei ole ja bakterid sõltuvad orgaanilisest materjalist, mis on sattunud järve teistest allikatest, näiteks sulavate liustike lagunevatest mikroobidest või Antarktika mandri kivimite mineraalidest.

USA kosmoseagentuuri NASA vanemteadlane Chris McKay ütles, et selline analüüs võib välja selgitada, kas Whillansi järve bakteritel on oma osa ka maavälise elu võimalikul avastamisel. „Kui nad kasutavad kohalikku energiaallikat, oleks see huvitav,“ ütles McKay. „Kui nad kasutavad lihtsalt mujalt kohale transporditavaid orgaanilisi aineid, pakub see palju vähem huvi.“ Mujal päikesesüsteemis, kus on olemas tugevad tõendid vedela vee olemasolu kohta paksu jääkatte all, peaks elu sõltuma ainuüksi mineraalidest. „Teistes maailmades ei ole hapnikku,“ kinnitas McKay.

Teadusekspeditsiooni teine juht Slawek Tulaczyk California ülikoolist Santa Cruzist ütles, et proovid võeti kuni 1,2 meetri sügavuselt setetest ning hapnikutase langes sügavamale minnes.

Ameeriklaste läbi Antarktika jää puurimise projekti kavandati aastaid ning see on üks kolmest katsest uurida Antarktika jääkatte all olevaid järvi.

Vene ekspeditsioon jõudis aasta tagasi kolme kilomeetri sügavusel asuva Vostoki järveni. Nad leidsid puurteralt elu jälgi, kuid võimalikuks peeti, et see on pärit puurimisvedelikust. Sel aastal leiti elu märke külmunud järveveest, mida tuleb veel analüüsida.

Brittide katse jõuda Ellsworthi järveni, mis asub pooleteise kilomeetri sügavusel jää all, jäi tehniliste probleemide tõttu detsembris pooleli.

Whillansi järv on ülalmainitud kahest üsna erinev. See asub umbes 800 meetri sügavusel, mitte nii sügaval kui ülejäänud kaks, ning selle vesi vahetub umbes kümne aasta jooksul seda katva jää sulamisveega, usuvad teadlased. Vostoki järv on pinnast palju rohkem äralõigatud ning sealse vee uuenemiseks kulub 10 000 aastat. Ellsworthi järve vesi vahetub umbes 700 aastaga.

Kuigi Whillansi järv võib olla ülejäänud kahest ligipääsetavam, on igasugused ettevõtmised Antarktikas tohutult keerulised. Puuri ja muu varustuse kohaletoimetamiseks USA McMurdo uurimisjaamast üle Rossi liustiku 800 kilomeetri kaugusele järve juurde kulus 12 päeva. Teadlastel oli proovide võtmiseks aega neli päeva.

Mitmed tõendid veensid neid, et nad olid järvest mikrobioloogilise elu leidnud. Kõigepealt nägid nad mikroskoobi all rakke ja tegid kindlaks, et on olemas DNA.

Siis otsisid nad märke ensüümi kohta, mis on tähtis ainevahetuse seisukohalt, ja kemikaali nimega ATP (adenosiintrifosfaat). ATP molekulid on oma olemuselt kokku pakitud energia ning nende olemasolu oli veel üks märk selle kohta, et bakterid elavad. Edasi leiti, et ATP kontsentratsioon oli järves suurem kui puuraugu vees, mis Priscu sõnul tähendab, et järves on rohkem elu ja räägib välismaailmast bakterite kaasatoomise vastu.

Enne teaduslike tulemuste avaldamist tuleb teha veel palju tööd ja seda tehakse Priscu sõnul iga päev. Ta on aga kindel, et teadlastel õnnestus heita esimene pilk varem täiesti tundmatule ökosüsteemile. „See on maailma suurim märgala,“ ütles Priscu.