Droon-kopter pole just mänguasi, vaid ülipisike luureaparaat
Afganistanis teenivad Briti võitlejad on esimestena hakanud eesliini-operatsioonidel kasutama luuramiseks miniatuurseid droon-helikoptereid.
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi kinnitusel suudavad droonid lennata ümber nurkade ja takistuste ning tuvastada varjatud potentsiaalseid ohte, vahendab BBC.
Norra inseneride disainitud robotkopter nimega Black Hornet Nano on varustatud tillukese kaameraga ning suudab edastada nii videopilti kui stoppkaadreid kaugjuhtimis-pihuseadmesse. Kõigest kümne sentimeetri pikkune droon kaalub vaid 16 grammi.
Kaitseministeerium, mille haldusalasse Afganistanis kuulub ka rohkem kui 300 suuremate mõõtmetega mehitamata lendaparaati, kommenteeris, et minidroone Black Hornet on lihtne luurekäikudel kaasa kanda ning et need taluvad hästi karme keskkonnatingimusi ja tugevat tuultki.
Pisidroone on ministeeriumi osutusel Afganistanis kasutatud alates 2012. aastast.
20 miljoni naelsterlingi (u 23 miljoni euro) suurune leping Briti relvajõududega kohustab Surrey maakonnas tegutsevat ettevõtet Marlborough Communications tarnima ja hooldama 160 droonkopterit, mille algselt projekteeris ettevõte Prox Dynamics kasutamiseks päästetöödel.
Minidroone on võimalik kaugjuhtida otse, aga ka programmeerida GPS-i toel koordinaate järgima. Akutoitega Black Horneti lennuraadius küündib umbes 800 meetrini, selle tippkiirus on 35 kilomeetrit tunnis ja ühe laadimisega suudab see õhus püsida kuni pool tundi. Afganistanis teenivad Briti maaväelased kasutavad droone Talibani võitlejate ja lõhkeseadeldiste avastamiseks.
Afganistanis tegutseva luurerügemendi Brigade Reconnaissance Force seersant Christopher Petherbridge kommenteeris: „Droonid on meie arsenalis väärtuslikuks abivahendiks, mida kasutame mässuliste tulistamispunktide väljaselgitamiseks ning lagedate maapinna-alade kontrollimiseks enne nende ületamist. Need on väga lihtsalt juhitavad ning teevad maapinnal tegutsevate võitlejate elu oluliselt lihtsamaks.“
Briti kaitseminister Philip Dunne osutas, et luure- ja seiresüsteemid on võtmetähtsaks komponendiks ministeeriumi järgmise kümne aasta investeeringute hulgas.
Möödunud kuul tutvustatud kaitsekulutuste kümne aasta eelarve näeb ette ligi 36 miljardi naelsterlingi (u 41 miljardi euro) eraldamist uue põlvkonna tuuma-allveelaevade soetamiseks, ligi 19 miljardit naelsterlingit (22 miljardit eurot) lahingu-lennumasinate hankimiseks ning umbes 17 miljardit naelsterlingit (19,7 miljardit eurot) kuninglikule mereväele sõjalaevade muretsemiseks.
