St. Andrewsi ülikooli teadlased Šotimaal said aga mikroskoopiliselt tasemel selle leiutisega lõpuks hakkama. Valguskiirega suudeti pisikesi osakesi veekeskkonnas tõmmata enda poole, mitte tõugata eemale, nagu normaalne oleks. Õnnetuseks toimis nende eksperiment vaid kuni viie mikronilise läbimõõduga objektide puhul. Üks mikron (ehk mikromeeter) on tuhandik millimeetrit.

Eksperimenti juhtinud dr Tomas Cizmar selgitas: "Probleem on selles, et footonite ja objekti vahelise momentumi ülekandmiseks on vältimatu kanda üle ka energiat. Kui te kujutate ette, et tõmmata ligi jalgpalli, oleks ülekantav energiahulk tohutu ja see põletaks jalgpalli koheselt ära. Me võime ilmselt minna katsetega ka edasi, kuid ühel hetkel kujuneb kuumenemine tohutuks probleemiks."

Cizmari tehnoloogia on küll välja töötatud Tšehhimaal, suunab laserkiire läbi läätse peeglisse, nii, et ta põrkub isendaga X-tähe kujul. Kui tavaliselt kiir tõukaks esemeid eemale, siis iseendaga ristuva laserkiire footonid töötasid tõukejõule vastu, tekitades vastupidise efekti.

NASA uurib kolme võimalikku tõmbekiire ideed kosmoses: