Briti teadlased suudavad tehislehtedega fotosünteesi jäljendades vesinikku toota

Briti East Anglia ülikooli teadlased on käivitanud projekti eesmärgiga taimelehtedes toimuvat fotosünteesi protsessi matkides vesinikku toota.

Vesinik on multifunktsionaalne taastuvkütus, mille põlemisel ei teki ohtlikke süsinikuühendeid. Põhimõtteliselt seisneb selle peamine väärtus võimaluses talletada energiat, mida toodetakse siis, kui seda pole parajasti tarvis, vahendab ajakiri Energy and Environmental Management.

Juhtiv uurija, East Anglia ülikooli keemia- ja bioloogiateaduskonna professor Julea Butt selgitas, et vastav süsteem seisneb imetillukeste päikesepaneelide paigutamises mikroobidele. Päikesevalgust ära kasutavad paneelid peaksid hoidma töös protsessi, mille käigus tekibki vesinik.

Vesinikust omakorda energia ammutamiseks on nüüdisajal juba olemas arenenud tehnoloogiad.

“Usume, et meie fotokatalüsaatorid osutuvad mitmekülgseteks,” selgitas prof Butt, “ning et pärast mõningast modifitseerimist saab neid rakendada süsinikupõhiste kütuste, medikamentide ja kemikaalide tootmiseks päikeseenergiast.”

Ühendkuningriigi biotehnoloogia ja -teaduste uurimise nõukogu BBSRC rahastatud teadusprojekt võetakse ette koostöös kolleegidega Leedsi ja Cambridge’i ülikoolidest.

BBSRC praeguse strateegia tulipunktis on biotaastuvate tehnoloogiate, näiteks taimede, bakterite, vetikate ja seente baasil mittefossiilse energia tootmise meetodite kommertskasutusele võtmise toetamine. Näiteks rahastab nõukogu juba uurimust, mis on võtnud eesmärgiks mõnede biokütuste nagu siidpöörise ja paju stressitaluvuse suurendamise.

Nõukogu strateegia sedastab, et tööstusliku biotehnoloogia arendamine ei paku Ühendkuningriigile mitte ainult rahalist kokkuhoidu ja jätkusuutlikku majanduskasvu, vaid tõotab ka tuhandeid uusi töökohti “rohekraedele” e teenistujaile keskkonnasektoris.

Oostuste kohaselt peaks Ühendkuningriigi osa tööstusliku biotehnoloogia globaalsest turust aastaks 2025 kerkima 4–12 miljardi naelsterlingini.