Sealsed noored õpetlased valisid endale naljakaid varjunimesid ning kujundasid embleeme ja nuputasid lipukirju rühmitustele, mille piires nad omavahel teavet vahetasid, vahendab Phys.org.

Avastus kasvas välja 1,13 miljoni naelsterlingit maksma läinud Royal Holloway, Briti rahvusraamatukogu ja Readingi ülikooli koostööprojektist, mille raames kataloogitakse ja uuritakse aastatest 1525–1700 pärinevaid Itaalia akadeemiate töid.

Teadlasi üllatas, kui suurel määral meenutas 16. ja 17. sajandi õpetlaste tegevus nüüdisühiskonnas toimuvat.

Uurimisprojekti juht professor Jane Everson kommenteeris: „Nii nagu meie loome oma Facebooki ja Twitteri profiilidele kasutajanimesid ning punume sõpruskondi Google Plus’is, valisid ka toonased õpetlased endale pseudonüüme ning jagasid — ja kommenteerisid — ajakohaseid ideid, päevakajalisi uudiseid, luulet, näitekirjandust ja muusikat.

Ilma internetita võttis selline jagamine küll rohkem aega, kuid aastaraamatute ning kirju ja kõnesid koondavate köidete toel osutus teabe levitamine toona siiski võimalikuks.“

Õpetlased panid oma akadeemiatele satiirilisi nimesid nagu Gelati ja Intronati. Prof Everson selgitab: „Need on naljanimed, mis peaksid ütlema vastupidist oma tegelikele tähendustele.

Nimel „Intronati“ — „troonil-istujad“ — pole pistmist troonidega; see tähendas vanasti hämmeldust, pahvikslöödust või mõtlemisraskuseid, kuid tegelikult tegeles sellenimeline rühmitus alates asutamisest 1520. aastatel tõsise uurimistöö, debattide, draamaetenduste jmt korraldamisega. Rühmitus tegutseb, muide, Siena linnas tänini.

Rühmitusel Gelati polnud aga tegemist jäätisega. „Gelati“ tähendab „jääkülmi“ või „tardunuid“ ja kujutab endast satiirilist kalambuuri, kuna rühma liikmed polnud sugugi tegevusetult tardunud, vaid vaidlesid agaralt paljude ideede üle, trotsisid väljakujunenud hoiakuid ning muutsid nii kodulinna Bologna kui kogu Itaalia ja isegi Euroopa kultuurimaastikku.“