Kas NASA ostis äsja 17,8 miljoni dollari eest täispuhutava kosmosemaja?
Partnerlus, mis vormistati 17,8 miljoni dollari suuruse lepinguga kahe organisatsiooni vahel, võimaldab Bigelow’l rakendada eelmiste projektide juures omandatud kogemusi; selle tulemusena peaks ISS-ile ehitatama uus sektsioon.
Bigelow’ ehitatav uus ISS-i sektsioon saab olema täispuhutav, vahendab The Space Reporter. Kosmosejaamas töötavate astronautide majutamiseks mõeldud osa Bigelow Areospace’i varasematel rakendusse võetud projektidel rajanevast lisandsektsioonist ehk „laiendatavast aktiivmoodulust“ nimetusega Bigelow Expandable Activity Module (BEAM) on nimelt täispuhutav.
2006. ja 2007. aastal konstrueeris ja lansseeris ettevõte kaks täispuhutavat, 4,2 meetri pikkust ja 2,4 meetri laiust kosmosejaama nimedega Genesis I ja Genesis II. BEAM peaks konstruktsioonilt suuresti sarnanema Genesistele.
NASA aseadministraator Lori Garver suhtub Bigelow’ga sõlmitud partnerluse tulevikuväljavaadetesse lootusrikkalt.
„Rahvusvaheline kosmosejaam on ainulaadne laboratoorium, mis teeb võimalikuks kogu inimkonnale kasu toovate oluliste avastuste tegemise, suurendades seejuures tohutul määral meie arusaamist sellest, kuidas inimesed saavad pikkade perioodide vältel kosmoses elada ja töötada,“ kuulutas Garver kosmoseagentuuri pressiteate vahendusel.
„Laiendatavate eluruumi-moodulite kasutamise alane partnerluslepe kujutab endast sammu edasi sellise tipptehnoloogia arengus, mis võimaldab inimestel mugavalt, turvaliselt ja taskukohase hinnaga kosmoses elada, ning annab märku USA uuenduslikku kommerts-kosmonautikat ees ootavatest olulistest edasiminekutest.“
NASA korraldab täna Bigelow Aerospace’iga koos ühise pressikonverentsi, mille käigus kavatsetakse esitleda täiendavaid üksikasju ISS-i täispuhutava lisandmooduli kohta. BEAM-i orbiidile saatmiseks pole stardikuupäeva veel määratud, ent arvatavasti heidetakse eelseisval pressikonverentsil mõningast valgust projekti võimalikule ajagraafikule.
NASA osutusel pole täispuhutavates kosmoseaparaatides midagi sisuliselt uut. Tõtt-öelda kasutati täispuhutavaid materjale juba kõige esimeste kosmoselendude juures, kuna toonased raketid pidid olema võimalikult kompaktsed.
NASA saatis tehiskaaslased Echo I ja Echo II orbiidile 1960. aastate esimesel poolel. Mõlemad seadmed kujutasid endast suuri, ligikaudu kümnekorruselise hoone kõrguseid metallkilega kaetud õhupalle. Projekti Echo satelliite kasutati sidepidamiseks, kuna need peegeldasid nende pihta ühest Maa punktist saadetud mikrolaineid teise punkti.
Sellest ajast on täispuhutav kosmosetehnoloogia kiiresti arenenud ning hakkab rahvusvahelise kosmosejaama tulevikus tõenäoliselt olulist rolli mängima.
