Massiivne komeet võib tänavu taevas särada eredamalt kui Kuu
Tänavu novembris taevasse vaadates ärge üllatuge, kui näete ebatavaliselt eredat objekti üle laotuse kihutamas — see pole midagi muud kui komeet nimega ISON, suur ja hele kosmosekivi, millel astronoomide hinnangul on potentsiaali 1996. aastal vaadeldud komeedi Hyakutake ja 1997. aasta Hale-Boppi kõrval saada üheks ajaloo eredamatest komeetidest.
Tegelikult on üsna tõenäoline, et ISON läheb annaalidesse üldse kõige eredama komeedina, mida inimsilm kunagi on näinud, vahendab The Week.
Miks on komeedi nimi ISON?
Valgevenelane Vitali Nevski ja venelane Artjom Novitšonok olid esimesed, kes siis veel väga kaugel asuvat komeeti täieliku nimetusega C/2012 S1 (ISON) läbi Kislovodski lähistel tegutseva observatooriumikompleksi International Scientific Optical Network („rahvusvaheline optiline teadusvõrgustik“; lüh ISON) 0,4-meetrise peeglidiameetriga teleskoobi pildistasid. Esimene ülesvõte pärineb 2011. aasta 21. septembrist.
Millal ISON-it näha saab?
14. ja 15. oktoobril hakkab ISON joonduma Lõvi tähtkujusse kuuluva eresinise tähe Regulusega. Kuu lõpuks peaks ISON olema näha tavalise binokli abil või koguni palja silmaga. Novembri jooksul hakkab komeet ajapikku kirkamaks muutuma ning lõõskab üha eredamalt, kihutades Päikese poole, mille kroonist — meie kodutähte ümbritsevast ülikuumast plasmakihist — see 28. novembril läbi peaks lendama.
Kui suureks kujuneb ISON-i eredus?
Komeedil on lootust saada kõige eredamaks inimeste vaadeldud komeediks üldse — kirkamatel hetkedel võib see põgusalt särada isegi heledamalt kui Kuu. See eeldab aga, et ISON ei lagune u 1,3 miljoni kilomeetri kõrgusel Päikese pinna kohal tükkideks. Kui see peaks juhtuma, kerkib komeedi jäise sisemuse temperatuur kiiresti üle miljoni kraadi Celsiuse astmikul; tulemus on samasugune nagu tulise tee valamisel väga külma tassi.
Kui suur on tõenäosus, et ISON jääb terveks?
Seda pole võimalik prognoosida. Mõned taevakivid, nagu näiteks 1882. aasta suur komeet (õigemini kolmeliikmeline komeediparv ametlike tähistustega C/1882 R1, 1882 II ja 1882b), on pärast Päikese krooni riivamist tükkideks lagunenud, samas kui teistel, nagu näiteks komeedil Lovejoy (ametliku tähistusega C/2011 W3) õnnestus kujuteldamatust päikeselõõsast väljuda ühes tükis.
Miks paistab ISON nii eredalt?
Sarnaselt 1680. aasta suurele komeedile (ametliku tähistusega C/1680 V1) on selle orbiit paraboolikujuline, mis tähendab, et Päikesest eemaldudes hajutab see valgust endast ettepoole.
Kuidas ISON-it kõige paremini vaadelda?
Kui ISON kohtumise meie tähesüsteemi keskmes laiutava üüratu tulepalliga edukalt üle elab, peaks komeeti olema näha nii päeval kui ööl suurema osa 2013. aasta detsembrist. Halvimalgi juhul paistab see vähemalt sama eredalt kui Veenus, „vedades“ seejuures enda taga tähelepanuväärset, kümnete miljonite kilomeetrite pikkust saba.
Tõtt-öelda peaks Maa 2014. aasta 14. ja 15. jaanuaril komeedi sabast läbi lendama. Selle tulemuseks võivad olla võimsalt vaatemängulised meteoorisajud. Igal juhul on elevil nii elukutselised kui harrastusastronoomid, kuna ISON-i ülelendu võib pidada sündmuseks, millesarnast saab vaadelda umbes üks kord ühe tsivilisatsiooni eluea jooksul.
