Tallinna transpordi-Ühiskaardist nutitelefonideni: mis on see salapärane lähiväljaside?

Viimasel ajal on elektroonikatootjate üheks lemmikuks saanud NFC (Near Field Communication), mis on kasutusel moodsas tehnikas Tallinna Ühiskaardist telefonideni.

Järgnevalt keskendume sellele, mis NFC on, kus seda enamjaolt kasutatakse ning miks on hea, kui see telefoni omaduste hulgas on, selgitab Kahvel.ee.

Ülaloleval pildil esimene NFC võimekusega telefon Nokia 6131, aastast 2006.

Lühidalt

NFC on eesti keelde tõlgitud kui lähiväljaside, mis annab natuke aimu, millega tegu on.

Kaks seadet peavad olema üksteisele väga lähedal (paar sentimeetrit või suisa millimeetrit), misjärel toimib kiire andmevahetus.

Üks osapooltest võib olla ka ainult loetav, passiivne pool: kaart või kleeps, kuhu on info talletatud; seda tingimata muuta ei saa, küll aga lugeda.

Ideaalne näide on Tallinna kodanikele tuttav roheline Ühiskaart. Ühistranspordis on validaator (lugeja) ning reisija asetab selle vastu oma passiivse kaardi.

Kui see kõik kõlab kahtlaselt tuttavalt, siis olete te väga tõenäoliselt varemgi mingil moel juba sellise tehnoloogiaga kokku puutunud. Ka punase EL passi kaantes on paroolidega kaitstud passiivne kiip.

Enne kui NFCd telefonidesse paigaldama hakati, oli juba vägagi laialt levinud RFID.

RFID

(Radio Frequency Identification) on põhimõtteliselt sama mis NFC, kuid puudub vajadus niivõrd lähedase kontakti järele. Samuti on võimalik korraga lugeda mitut kiipi.

RFID leviala määravad nii lugeja võimsus kui ka loetav kiip. Kui tegemist on passivse kiibiga, saab ta vajaliku energia lugejast, mistõttu on ka oluline lugeja lähedus (näiteks turvaväravad ja turvaelement).

Kui aga kiip on patarei- või akutoitega, suureneb levi tohutult ning jõuab 50-100 meetri ringi. Passiivne ja aktiivne RFID on kasutuses nt loomade indentifitseerimisel, turvaelementides, autovõtmetes, uksekaartides ning logistikas (kaup ja ka lennupagas).

NFC on olemuselt nagu piirangutega RFID, mis teeb NFC ka turvalisemaks.

NFC telefonis

Aga miks on NFCd telefonis vaja? Lühike vastus on mugavus. Praktiliselt kõik funktsioonid, mida NFC võimaldab teha, on tehtavad ka muul viisil, ainult et tülikamalt ja aeglasemalt.

Oletame, et te soovite ühest telefonist teise saata mingit faili. Üle Bluetoothi saatmiseks tuleb kõigepealt turvalisuse pärast mõlemas telefonis sama parooli sisestada. Palju lihtsam on nt Samsungi lahendus S-Beamiga. Telefonid pannakse korraks puutuma ning seejärel fail liigub ülikiirelt WiFi kaudu.

Andmevahetus ja telefonide paarimine on siiski vaid jäämäe tipp.

Muud võimalused

Mitmel pool maailmas katsetatakse NFC-mobiilimakseid nii poodides kui ma muuseumides ja parkimisautomaatides. Ka Eestis katsetatakse ja kasutatakse mobiilimakseid, kuid NFC kaudu tavakodanik veel maksta ei saa.

Soodsa hinnaga saab eBayst soetada kirjutatavaid NFC kleepse ning telefoniga sinna käsklusi salvestada.

Üks võimalus on ukse küljes kleeps, mida telefon kodust väljudes loeb. Õue jõudes, lülitab telefon GPSi ja mobiilse andmeside sisse ning WiFi välja. Samuti lülitub ekraan maksimaalse ereduse peale ja telefonihelin ja märguannete helid muutuvad valjemaks. Uskumatult mugav on, kui see kõik juhtub mõne sekundi jooksul, automaatselt.

Seesama kleeps toimib ka lülitina, ehk koju jõudes täidab telefon teisi funktsioone. Eelnevalt muudetud seaded saab "kodurežiimi" tagasi lülitada, kuid soovi korral võib toimuda ka automaatne Foursquare'is ning muusikaesitus Bluetoothiga kõlaritest.

Võimalusi on tohutult, eriti kui kodus on telefoni kaudu juhitavaid elemente nagu valgustus, küte, robottolmuimeja jne. Samuti võib kleepeka paigaldada, kuhu hing ihaldab. Öökapid, autod ja laud töö juures on selleks populaarsed kohad.

Lõppsõna

Uutest nutitelefonidest kirjutades, hakkavad väga kergesti sarnasused ja ka eripärad silma. Iga natukese aja tagant on märgata mõne omaduse plahvatuslikku levikut. Algne erilisus jõuab tasapisi välja punkti, kus "uus" omadus on kirjutamata reegel ning mainimist väärib pigem selle puudumine.

Näiteks 10 aasta eest oli värviline telefoniekraan veel uudne asi ning igati märkimisväärne, praegu väärib aga väljatoomist see, kui telefoni ekraan ei ole HD eraldusvõimega või mingil kummalisel põhjusel puudub mitmikpuute tugi.

Kui praegu on NFC veel uudne asi, siis varsti on see tavapärane ja iseenesest mõistetav osa meie elust.

Kui teil tekkis NFC vastu huvi ning tahate, et teie järgmises telefonis see funktsionaalsus kindlasti olemas oleks, pole palju otsida vaja.

Peaaegu kõik suured telefonitootjad pakuvad vähemalt üht NFC toega Androidi- või Windows Phone'i telefoni.

Apple on seevastu seni skeptiline olnud ning ka uusimal iPhone'il puudub NFC tugi. Samsungile Apple'i suhtumine meeldib ning NFC ja S-Beami funktsionaalsust kasutatakse ka reklaamides.

Lõpetuseks jätamegi teile vaatamiseks oktoobris kerget furoori tekitanud vallatu alatooniga Samsung Galaxy S III reklaami: