Tunduvalt etem kui "Matrix 3": Forte uue-aasta-tehnikaennustuste kolmas ja viimane osa
Viimases osas pühendume tarbijatehnika-maailmale veidi laiemalt: mida aasta veel tuua võib, nii üldiste trendide kui ka konkreetsete toodete näol.
Kuna sarnaseid artikleid ilmub tihti ja iga tehnikahuviline on saanud sarnastel teemadel juba tüdimuseni lugeda, ei keskendu ma millelegi pikalt. Küll aga saate loodetavasti kiire ja selge kokkuvõtte.
Mobiilseadmed elavad ja lasevad elada
Tehnikasaitide elus ei leidu ilmselt enam nädalat, mis ei too tõendeid mobiilseadmete laiast levikust. Nt kui palju on maailmas juba Androidi-seadmeid aktiveeritud või milline on Samsungi viimase hitt-nutitelefoni läbimüük.
Mobiilseadmete võidukäik jätkub ja isegi kiireneb ka 2013. aastal. Eriti nn arenevate turgude arvel, kus enamus kasutajatest ei saa endile lubada kalleid vidinaid, aga on siiski huvitatud Facebooki jm moodsate digikiusatuste tarbimises jõukale läänele järele jõudmisest.
Seega lähevad seal edukalt kaubaks odavad (Androidiga) nutitelefonid ja tahvelarvutid, mis võimaldavad surfata ja netivideot vaadata.
Esimene ja teine maailm maiustavad jätkuvalt kallimate nutiseadmetega, mille tootjad püüavad jätkuvalt Apple'i tooteid üle trumbata - täpsemalt vt Forte ennustuste 2. osa.
PC aga ei kao kuhugi; tõsine töö toimub enamasti siiski laua taga (või põlvede peal) suurel ekraanil, mitte mobiilseadmes.
Windowsi turuosa drastilist kahanemist 2013. aastal me ei ennusta, MSile jäi halvim aeg ilmselt kuhugi 2005. aastasse.
Küll aga jääb Windows 7ga võrreldes tagasihoidlikuks Windows 8 sõjakäik, sest paljud lihtsalt ei taha healt töötavalt opsüsteemilt edasi liikuma, et midagi uut proovida. Kergem on näha Windows RT ehk mobiilseadme-Win8 läbikukkumist, mida ka ennustame.
"Teise miljardi püüdmine"
ehk maailma jätkub internetiseerumise jätkub arengumaade sotsiaalmeedia-vaimustuse kõrval ka läänes - siin aga elutubades suurte telerite ees.
Siin loeb, kes suudab lähitulevikus koloniseerida meie elutoad ja eriti teleriesise kõige vingema ning multifunktsionaalsema karbiga.
Võtmesõna on isiklikuks tarbimiseks mõeldud meedia, täpsemalt konsoolid, Apple TV ja Google TV. Neist kõigist kohe pikemalt.
Apple
toob lõpuks välja oma uue Apple TV, mille tulekust on kõmutatud hiigla kaua. See osutub netiühenduse ja HD-lahutusega televiisoriks.
Seadet saadab maruline edu, sest see a) on Apple'ilt ja b) pakub head lihtsat kasutajaliidest, mis muudab tasuliste teleteenuste tarbimise mugavaks ega tõrju enam netimeediat kõrvale.
Teine punkt ei ütle ehk palju eestlastele, kes on nagunii Netflixist ja muust sarnasest hääst-paremast ilma jäetud. Küll aga tähendab see palju nõudevideost aina rohkem sõltuvusse sattuvale läänele.
Digivideo ruulib
Füüsilisel andmekandjal video müük langeb taas, nõudevideo ja tasuline TV aina tugevnevad.
USA näitab maailmale eeskuju eelistusega hakata filme, sarju ja muud sarnast meelelahutust pigem laenutama kui ostma. Milleks neid kettaid kappi ja riiulile kuhjata, kui need võivad sama hästi elada serverites.
Kiired püsiühendused on ju nii levinud, et allalaadimine ja voogesitus ei tekita probleeme.
püüab Apple TV-le vastukaaluks "järgmist miljardit" üllatavalt mitmel rindel.
Esiteks muidugi seni tagasihoidlikke saavutusi näidanud platvorm Google TV, mis tungib meie ellu paljudes mõeldavates vormides - integreeritud ekraanidest digibokside ja IPTV-boksideni. Seda siiski ilmselt pikema perioodi jooksul kui ainult 2013. aastaga.
Teiseks kõvasti rohkem kuulsuste osalusel ja spetsiaalselt YouTube'ile toodetud sisu. Netivideo on aina kasvav suurtööstus.
Ja siis kuvarprillid Project Glass, millega Google püüab mobiilseadmete levikule veel ühe suuna anda.
Nad peavad selle edu alussambaks ka mingi eriti populaarse rakenduse ehk killer appi leidma. Kui ei, lükkub futuristide unistus kantavaid arvuteid tulvil tänavapildist tasapisi kaugemale tulevikku.
Microsoftil
on teleriesiste vallutamiseks Forte nägemuses hetkel kaks stsenaariumit.
Esimene on võistelda Apple TV-ga sarnase uudse toote näol ja kaotada.
Teine on tuua hiljemalt aasta lõpuks välja Xbox 360 järglane, mis saab ilmselt olema Wii U konkurent: suhteliselt odav hind, täiskõrglahutus, mitmekülgne sisu (viipetundlikkus, rakendused ja casual-mängud, korralik meediapleier, tugi paljudele menukatele meediateenustele nagu Netflix).
See ei garanteeri veel edu, aga on parem variant kui järjekordne kallis mänguseade, mis ei tooks lihtsalt enam arenduskulusid tagasi - või teeks seda ebameeldivalt pika aja jooksul.
Muus osas on Microsoftil tegemist küll ja kõll: Surface'i ja mobiilse Windowsi tuleviku planeerimine ning tavapärased projektid (Windows, Office, ärikasutajad jne).
Teleritöösturid masenduses
3D- ja netiühendusega televiisorid kaotavad tähtsust. Neid ostetakse nagunii eelkõige hea pildikvaliteedi tõttu, mitte vastavalt ruumilise meelelahutuse või rakenduste nautimiseks.
Mainitud funktsionaalsused jäävad tulevastes mudelites pigem ekstra müügiargumendiks. Järgmist suurt sõna peab otsima mujalt.
Kindlasti ei kujune selleks ka (vähemalt tänavu) UHD ehk 4K lahutusega telerid ja teised kodukinoseadmed. Need on massidele endiselt kallid; rahakoti raudu ei meelita avanema ka kümme ultrakõrglahutusega filmi, mida näiteks Sony oma UHD-teleriga kaasa paneb.
Kõige rohkem ootaks tänavu Samsungilt, millelt võib ilmselt oodata uuendusi nii telerivallas kui ka üldse ekraanide alal. Paindlikud HD-lahutusega 5,5-tollised pisiekraanid näiteks, millega tulevikus uusi põnevaid mobiilseadmeid luua.
Samsung toob välja ka 85tollise (seni suurima) UHD LED-teleri. Kui tahate, et tulevik saabuks täna, suunake oma rahavood Samsungi poole.
Privaatsus? Mis privaatsus?
Olgem ausad, internetiajastul privaatsust enam ei eksisteeri ja vaevalt ka hakkab eksisteerima.
Esiteks on see võimas vahend inimeste kontrollimiseks, teiseks liigub netireklaamitööstuses liiga palju raha, et sellest äkki (või vähehaaval) loobuda.
Järgmine netikasutajate põlvkond (hea küll, kohort) isegi ei tea, mis privaatsus tähendab. Isegi meil on siin ja praegu sellest üsna ähmane, sageli eksklik arusaam. Privaatsus netis on teoreetiline, mitte midagi reaalset.
2013 jätkab 2012. aasta suundi: võitlus piraatlusega, kokkuvõttes üsna tühjad debatid privaatsuse ja selle tugevdamise teemal, sotsiaalmeedia ja pilvelahendused leiavad aina tõhusamaid lahendusi kasutajaandmete tõhusaks haldamiseks ja müügiks.
Aeg-ajalt jääb keegi meie privaatsuse rikkumisega vahele ka, aga mida nendega ikka teha. Elame edasi!
