Ajakirjale Science viitav uudis teatab, et Saharast leitud kivimitükk - laboritähistusega NWA 7034, ja hüüdnimega Must Iludus (Black Beauty) erineb teistest ligi 110 meteoriiditükist, mis seni Maal osutunud Marsilt pärinevaks. Ta sisaldab nimelt kümme korda rohkem vett.

asuva
teaduri Carl Agee kätte jõudis Sahara meteoriit  juhuslikult mullu, ühelt meteoriidikogujalt, kes selle oli ostnud ühe kaupmehe käest
, ehk tema tegelik leiukoht jääbki ilmselt hämaraks. Oma musta pealispinna on see 319,8-grammine saanud ilmselgelt Maa atmosfääri sisenedes, kuigi enamik nendest säilitab sisemiselt siiski heledama tooni. Aga Must Iludus on läbinisti must.

Esilagu ta isegi ei tundunud Marsi-meteoriite meenutavat, selles sisalduvad hapnikuisotoobid ei vastanud tavalistele Marsi-tükkidele, mis enamikus on olnud vulkaanilise päritoluga sügavalt Marsi sisemusest. Rubiidium-strontsium-dateering ütles kivimi vanuseks 2,1 miljardit aastat, mis peaks välistama tema asteroidipäritolu, nende tükid on nimelt kaks korda vanemad. 

Meteoriidis oli liiga palju rauda, et ta võinuks pärineda Merkuurilt ja liiga palju vett, et ta võinuks pärineda Veenuselt. Naatriumi ja kaaliumi sisaldus kinnitas lõpuks, et kivim on pärit Marsi pinnalt, mitte sisemusest. Ja lõplik kindlus saabus alles nüüd, kui saadi võrdluseks testinäited marsikulguritelt Spirit ja Curiosity.

Sellest kivist leiti kümme korda rohkem vett kui teistest Marsi-meteoriitidest (6000 osa miljonist) ja isegi jälgi orgaanilisest süsinikust, kuigi pole veel päris selge, kas see kõik oli saadud kaasa punaselt planeedilt või on omandatud juba Maa peal.

"Võimalik, et Mars püsis märjana märksa kauem, kui seni arvatud," arvab Agee.

Musta Iluduse ajaks oli Marsil alanud nn Amazonase ajastu - mis vastupidiselt Maal mõistetavale nimele tähistab Marsil täielikku kuivust.

Marsi Amazonase epohhi aega jääb ka kolmekümnekilomeetrise mäe Olympuse kujunemine Marsi pinnal, kõlab seni valitsev arusaam