1. Küborg võistles esimest korda inimeste olümpial
Ilmselgelt on Oscar Pistoriust võimatu nimetada küborgiks (ehk siis inimrobotiks), aga tema jalaproteesid Londoni olümpiarajal olid siiski nagu teiselt planeedilt. Kuigi jah, teistest "küborgidest" paraolümpial ta igal alal võitu ei võtnud. Nende klemmid olid veel kiiremad.

2. NASA alustas tööd valguskiirusest kiirema warp-mootoriga
Teade, et mõni osake on suutnud valguskiirust ületada jäi küll tõestamata, kuid vähemalt suurte lubaduste kirja läheb ulmefilmide warp-mootor ikkagi. Jutt on Alcubierre ajamist.

3. Teadlased parandasid primaatide aju kiibiga
Septembris teatas rühm teadlasi, et nad on võimelised parandama primaatide (ehk siis kõikvõimalike ahvide ja ahvilaadsete) mõtlemisvõimet kümnekordselt. Paigaldades ahvide ajukoorde elektroodi, parandati nende otsustuskiirust. Kuigi jah, ahvidelt luba ei küsitud.

4. Maailm koges esimest tõelist supertormi
Kunagi 13 aastat tagasi olid kaks teadlast ennustanud kliimasoojenemise suuri vapustusi, kuigi tegelikult mullu New Yorgi ümbrust tabanud supertorm Sandy polnud siiski kõige purustavamate tagajärgedega orkaan. Läbimõõdult lõi ta tõesti kõiki rekordeid.

5. Maailma esimene küberneetiline vihkamiskuritegu
Kanada professor Steve Mann, keda võib pidada ka nn kompuuterprillide leiutajaks, oli parajasti Prantsusmaal McDonaldsis söömas, kui sealsed töötajad üritasid temalt jõuga seda aparaati ära võtta ja viskasid ta lõpuks uksest välja.

6. Laiendatud reaalsus läheb meinstriimi
Näiteks Google Glass küberprillidega ollakse jõutud tõesti ajastusse, kus inimeste teadvust on võimalik murranguliselt laiendada. Kuid kui selle järel pilkudega oma prilliarvutitesse süvenenud inimesed hakkavad tänaval üksteisega kokku põrkama, mis siis saab?

7. Loodi robot, mis jookseb kiiremini kui inimene
Bostoni teadlased, kes kosmosetööstusega koostööd teevad parandasid tunduvalt oma gepard-robotit ja see suutis joosta kiiremini kui inimene. 46,3 km/h. Teisal jõuti robotkoera loomiseni, mis saab aru häälkäsklustest.

8. Esimene kommertslik kaubavedu rahvusvahelisse kosmosejaama
SpaceX suutis tõesti esimese erafirmana toimetada kaubalaadungi ISS-i Maast 400 kilomeetri kõrgusel. Firma omanik Elon Musk arvab küll, et tema ei peatu enne kui ise Marsil jala maha saab.

9. Elektriautost sai aasta parim
Tesla toodetud Model S sai ühe automaailma prestiižseima preemia Motor Trend's Car of the Year, esimese elektriautona. Müügiedu tuleb oodata alles aastal 2013.

10. Doktorid suhtlevad koomas mehega
Kuigi piiratud määral, on võimalik siiski fMRI skanneri abil ka koomas oleva isikuga suhelda. Väidetavalt oli mullu üks koomas olev kanadalane suutnud nii doktoritele vastata, et ta ei tunne valu.

11. Esimene täieulatuslik geoinsenerluse projekt
See, et USA ärimees kallas Kanada esisel merre rauatolmu, aitas küll sealseid kalamehi suurematele saakidele, aga oli ülimalt kahtlane eksperiment. Tõsi, arvestades sellega, kuidas siinsedki põllumehed minevikus Läänemerd on väetanud, polnud ta vist päris esimene, kes loodust metsa püüab keerata.

12. Laps läks kooli, ei, saatis ikka roboti enda asemel
Seneca Fallsis, NY, õppiv kuueaastane poiss jättis allergia tõttu koolipäeva vahele, kuid sai tundidest täiel määral osa võtta, sest istus tunnis telekommunikatsiooniseadme, täpsemini VGo roboti vahendusel.

13. Halvatud naine juhib oma robotkätt vaid mõtte jõul
BrainGate on ühenduskanal aju ja masina vahel, kuigi nagu eelnenud ahvidegi näitel, oli vaja sisestada sensor pähe. Cathy Hutchinson, kes halvatud juba 15 aastat, sai nüüd aga mõttejõul kohvitassi suu juurde tõsta. Loodetavasti kohvi polnud liiga tuline.

14. Isesõitvad autod said mitmes USA osariigis sõiduloa
Hea lahendus roolijoodikutele, kui ise sõita ei jaksa, siis sõidab auto ise. Aga tulevikuautona, mis oskab ilma juhi sekkumiseta punktist A punkti B sõita on uued katsetused igati omal kohal.

15. Teadlased lõid tehisliku silma võrkkesta
Kaks Briti meest, kes olid täiesti pimedad, said vähemalt osaliselt nägemise tagasi eksperimentaalse operatsiooniga. Uus leiutis sai nimeks "teine nägemine".

16. Kõige futuristlikum asi oli see, kui Stanfordis suudeti luua esimesest elusorganismist täielik kompuutermudel - jutt on 525 geenist koosnevast bakterist mycoplasma genitalia, mis põhjustab muide suguhaigust. Õnneks elu sellesse kompuuterpahalasse süstida pole veel võimalik.