Vulcan - planeet mida siiski ei leitud Merkuuri ja Päikese vahel
Pariisi observatoorium oli juba 1840. aastatel üritanud välja joonistada Merkuuri liikumist ümber Päikese, tuginedes Isaac Newtoni liikumise ja raskusjõu seadustele. Matemaatik Urbain Jean Joseph Le Verrier tuli välja ka oma arvutustega, mis paraku Merkuuri tegelikku liikumist vaadates osutusid peagi vigasteks.
Kuid ta töötas oma mudelitega edasi, leides, et viga ei saanud olla tema arvutustes vaid pigem selles, et miski asi rikkuvat Merkuuri rütmi. Ja nii tuligi ta välja väitega, et Merkuuri ja Päikese vahelises ruumis peaks tiirlema veel mõni väikeplaneet, mille ta nimetas Vulcaniks, antiikse sepakunstijumala auks.
Tema väiteid tugevdas ka fakt, et planeet Neptuun avastati 1846. aastal just Le Verrieri arvutuste alusel. Ja siis tuli lagedale veel üks amatöörastronoom Edmond Modeste Lescarbault, kes väitis lausa ise olevat näinud väikeplaneeti Päikese eest möödumas.
Ja nii tuligi Le Verrier oma avastusega Teaduste Akadeemias lagedale, täna aastal 1860, saades vaimustunud vastuvõtu. Lescarbault sai oma avastuse eest lausa Auleegioni ordeni, ja nii hakati "avastama" uut planeeti ka varasematest teadetest, edaspidi tuli amatööridelt ka ridamisi teateid uutest Vulcani nägemistest. Ja kahtlejad hääled polnud sel hetkel eriti populaarsed.
Le Verrier surigi 1877. aastal teadmisega, et Merkuurist lähemal Päikesele on Vulcan, alles Einsteini relatiivsusteooria aastast 1915 võimaldas mõõtmisi üle kontrollida ja just Albert Einstein põrmustas tegelikult ka hüpoteesi Vulcanist.
Planeet Vulcan on küll elanud edasi ulmemeedias, näiteks telesarjades Star Trek on sellenimeline planeet, küll märksa kaugemal meie tähesüsteemist. Ja ta on ka etaloniks kui kuskil mujal avastatakse oma tähele liiga lähedal tiirlevaid tuliseid eksoplaneete.
