Maiade kalender on eriline, sest ta leiutati teadaolevalt muust maailmast lahus ja nende kalendriaasta oli 365 päeva pikk. Kuid kas me ikka võime uskuda kalendrit, mille koostanud tsivilisatsioon iseenesest kokku kukkus? Hispaania konkistadoorid leidsid eest ainult varemeid.
Chitzen Itza on nähtavasti 8. sajandil kerkinud hiigelpüramiid tänase Mehhiko Yucatani poolsaarel, ja tänapäeval külastab seda aastas keskmiselt 1,2 miljonit inimest. Ja ta on ilmselt ka kõige suurem kalender maailmas. Neli trepikäiku, igaühes 91 astet, lisaks veel platvorm tipus, annavad kokku 365, ehk tavalise kalendriaasta. Selle ajaühiku leiutamiseks ei pidanud küll maia olema, kuna planeet juba teeb Päikesele ringi peale kindlas rütmis.
Kuid maiade kalender kasutab kolme erinevat ajaarvestust, nagu kirjeldab Calendars through the Ages. Pikk arvestus alates (vististi) maailma loomisest, jumallik ajaarvestus tzolkin ja inimese ajaarvestus haab. Ja vaid viimane oli otseses seoses kalendriaastaga, täpselt 365 päeva pikk. Tüüpiline daatum maiade kalendri alusel oleks eile olnud näiteks 12.19.19.17.19, 3 Cauac, 2 Kankin. Täna saabub 13.0.0.0.0, 4 Ahau, 8 Cumku. Üks tsükkel saab täis, teised kaks mitte.
Pikk ajaarvestus
Pikk ajaarvestus algas pihta maiade ajaarvamise oletatavast nullpunktist, mille peamiseks ajaühikuks olid kin (päev). Järgmine ühik oli uinal (20 kini), tun (18 uinalit ehk 360 päeva), katun (20 tuni, ehk ligi 20 aastat), ja baktun (20 katuni ehk ligi 394 aastat).
Maiade arvestuse järgi pidanuks maailm pihta algama eri arvestuste järgi 11. või 13. Augustil 3114, või hoopis 15. Oktoobril 3374 enne meie ajaarvamist, 13 baktunit täituks täna, ehk 21. Detsembril 2012. Kuigi pikk kalender saab oma ringi täis, polnud baktun paraku sugugi pikim ajaühik.
Üks piktun võrdus veel 20 baktuniga (7885 aastat), üks calabtun 20 piktuniga (158 000 aastat), üks kinchiltun 20 calabtuniga (3 miljonit aastat), üks alautun 20 kinchiltuniga (63 miljonit aastat).
Kui maiade kalender oleks alanud dinosauruste ajal, siis ta oleks alles hiljaaegu (paar miljonit aastat tagasi) otsa saanud. Aga ta algas arvatavasti vaid 5126 aastat tagasi. Täna täitub üks baktun, ja homme (või pühapäeval, või juba aastal 1752) algab uus, kuupäevaga 13.0.0.0.0.
Sümboolselt tähendab see uue maailma sündi. Sisuliselt aga mitte midagi, sest neljandal aastatuhandel enne Kristust oli inimesi levinud juba üle kogu sealse maailmajao. Maailm kohe kuidagi siis ei sündinud. Ka maiade kalendris on viga.
Tzolkin
Ajaühik tzolkin tähistas maiadel 250-päevast perioodi, ja määras paika usulisi tseremooniaid. Kõige täpsem võrdlus oleks inimese eostamisest kuni sünnini.
Tzolkin jagunes nummerdatud 13-päevasteks nädalateks ja üheks nimeliseks 20-päevaliseks nädalaks. Ja igal selle nädala päeval oli oma nimi.
Haab
Ajaühik haab oli aga 365-päevane, jagunedes 18-ks 20-päevaseks kuuks, kalendrivea silumiseks lisasid aga lõppu veel viis päeva. Vajalik oli ta ennekõike põllumehele.
Ja kõige suuremat hirmu ebausklike inimeste jaoks kujutasidki need viis aasta viimast päeva – ohtliku ajalõigu nimeks oli wayeb, nagu kirjutab Lynn V. Foster raamatus Muistsete maiade maailm. Aga see hirm käis läbi igal aastal, mitte aegade lõpus.
