Kas relvastatud kodanikud suudavad ära hoida massitulistamisi?
"Jumal, kuidas ma soovin, et tal oleks kabinetis olnud [automaatrelv] M4," kuulutas Texase rahvaesindaja Loiue Gohmert saates Fox News, pidades silmas Sandy Hooki algkooli direktorit, kes hukkus, üritades takistada tulistajat Adam Lanzat, vahendab Slate.
Kas on üldse juhtumeid, mil tulirelva kandnud lihtkodanikul on õnnestunud potentsiaalne massimõrvar peatada?
Jah, aga need on haruldased. Sageli pole pärast ka üheselt selge, kas relvastatud tsiviilelanike vapper sekkumine tegelikult uusi surmasid ära hoidis.
2006. aastal pruukis direktori asetäitja Joel Myrick põgeneva koolitulistaja Luke Woodhami peatamiseks käsirelva. Woodham, kes oli sama päeva hommikul tapnud oma ema, mõrvas kaks õpilast ja haavas mitmeid enne, kui reservväelane Myrick oma autoga Woodhamile otsa sõitis ja ta relva ähvardusel pikali sundis.
1998. aastal keskkooli diskoõhtul ühes Pennsylvania restoranis jõudis teismeline tulistaja tappa ühe õpetaja ja haavata veel kolme inimest, enne kui restoraniomanik James Strand nooruki haavlipüssi abil peatas.
Mitte kõiki relvastatud sekkumisi ei saada edu. Paljud relva kandnud kodanikud on tulistamisi takistada üritades saanud ränki kehavigastusi või tapetud.
Kõige sagedasemad relvaga sekkujad on olnud pensionil või töökohustuste täitmisest parasjagu vabad politseinikud.
Kui 2010. aastal sisenes ühes New Yorgi osariigi väikelinnas AT&T kauplusse relvastatud mees nimekirjaga kuuest töötajast, keda ta tappa kavatses, ning üht neist tulistas, haaras üks poe klientidest, tööst vaba aega veetnud politseinik oma 0,40-tollise kaliibriga käsirelva ja surmas tapja.
2006. aastal Põhja-Carolinas aset leidnud koolitulistamise käigus astus kooli majandusjuhataja London Ivey koos endisest osariiklikust politseinikust sõiduõpetaja Russ LeBlanciga vastu Columbine'i keskkooli tapatalgust inspiratsiooni saanud mõrtsukale, kes kooli ees autode pihta tulistas ja oli samal päeval tapnud oma isa. Ivey käskis õpilasel püstoli ähvardusel relvad maha visata, samal ajal kui relvastamata LeBlanc nooruki käed raudu pani.
Sageli tuuakse näiteks juhtum Apalatši õigusteaduste koolist, kus 2002. aastal tule avanud õpilase tegi kahjutuks salk politseinikukoolituse läbinud juuratudengeid.
Kaks tudengit olid tulistamise ajal haaranud isiklikud relvad ning osalesid püssimehe peatamises, ehkki pealtnägijate ja asjaosaliste hinnangud sellele, kui suur oli relvade roll tulistaja kahjutukstegemises, lahknevad.
Küsimus, kas rohkematest relvadest eraomanduses ja relvade varjatult kandmise volituste vabameelsemast väljastamisest oleks abi võitluses massitulistamistega, on mitmeti vastuokslik.
Ajakirja Mother Jones läbi viidud uuringust nähtus, et kõigist massitulistamistest pole relvastatud tsiviilisikutel õnnestunud peatada rohkem kui 1,6 protsenti.
Teisalt väidavad relvaentusiastid, et raske on öelda, kui palju rohkem massitulistamisi oleks kujunenud massimõrvadeks, kui kohal poleks viibinud relvaga kodanikke, kes intsidendi kiiresti lõpetasid.
Lisaks osutavad relvaseaduste karmistamise vastased ameeriklased, et paljud massimõrvarid võtavad sihikule just "relvavabu tsoone" nagu koolid, kus ohvrid on tulirelvarünnaku suhtes igal juhul kaitsetud.
Ka vastavateemalised akadeemilised uurimused pole konsensusele jõudnud — neid hõlmanud ülevaateuuringu põhjal pole nimelt võimalik mingeid üheselt järjekindlaid järeldusi teha.
