Esmakordselt maailma ajaloos: ülesöömine on suurem probleem kui toidupuudus!
Nii selgub seni mastaapseimast maailma elanikkonna tervisliku seisundi kaardistamise eesmärgil läbi viidud teadusliku uurimistöö aruandest Global Burden of Disease, vahendab New Scientist.
50 riigis ligi 500 teadlast hõlmanud tohutult mahuka töö kokkuvõte sedastab, et nüüdseks on inimkond suutnud kontrolli alla saada mitmed nakkushaigused, mille ennetamise ja ravimisega on miljoneid lapsi enneaegsest surmast päästetud. Kõike muud arvesse võttes on inimestel tänapäeval aga tervis kehvem ning neil esineb rohkem võimetust ja puudeid.
Aruande raames hinnati eri haiguste valdavust ja surmade põhjuseid 2010. aastal kogu maailma lõikes; seejärel kõrvutati vastavad näitajad aastatel 1970–1990 kogutud andmetega.
1990. aastal kujutas alatoitlus endast haiguskoormuse juhtivat põhjust. (Haiguskoormust väljendatakse selliste tervena elatavate aastate hulgaga, mille kaotamine haiguse või varajase surma läbi keskmist kodanikku ees oodata võib.)
Toonases arvestuses platseerus kõrge kehamassi indeks (BMI) haiguskoormuse edetabelis kümnendale kohale. Nüüdseks on alatoitlus langenud kaheksandale kohale, samas kui BMI koormusmäär on tõusnud juba kuuendale positsioonile.
Ülekaalulisus võib kergitada inimese vererõhku ning tuua kaasa rabandusi ja südamehaiguseid; üheskoos põhjustavad nood terviseprobleemid neljandiku kõigist surmadest.
Oluline on märkida, et enam pole tegu kaugeltki vaid lääneriikide murega; ka näiteks Lähis-Ida riikides on keskmine kehamassi indeks olulisel määral kerkinud.
Kuid samas elab enamik meist ülekaalule vaatamata varasemast kauem. Mõnedes riikides on hüpe olnud suisa röögatu: näiteks Maldiividel on keskmine eeldatav eluiga pärast 1970. aastaid pikenenud ligi 30 aasta võrra. Olulisi arenguid eeldatavas elueas on toimunud ka riikides nagu Bangladesh ja Iraan, osaliselt tänu maapiirkondades juurutatud uutele tervishoiuprogrammidele.
Võitlus varajases lapseeas suremise põhjustega — peamiselt nakkushaiguste, kõhulahtisuse ja sünnitusega seostuvate probleemidega — on kujunenud rabavalt edukaks. Kuni viieaastaste laste suremise määr on pärast 1990. aastat langenud 60 protsenti.
Aafrika mandri Sahaara kõrbest lõuna poole jäävates riikides on HI-viiruse ja malaariaga seonduv suremus endiselt suur, kuid kogu maailma lõikes on nakkushaigustesse suremise määr oluliselt langenud.
Põhjalikumat uurimist nõuavad autorite hinnangul "tervena vananemisega" seonduvad probleemid nagu lihase- ja luuvalud ning mitmed neuroloogilised vaevused.
Samuti tuleb tõsta teadlikkust neist tervisehädadest arengumaades, leiab Accras tegutseva Ghana ülikooli teadlane Irene Agyepong. "Peame sellele keskenduma praegu, mitte ootama, kuni need mured meidki tabavad."
