VIDEO: Tallinna Ülikooli uus Astra maja
Uus Astra hoone on valmis ja sedamööda, kuidas kolivad majja instituudid ja toimuvad seal meile olulised sündmused, kasvab Astra meie ülikooli linnaku harjumuspäraseks osaks, kirjutatakse Tallinna Ülikooli uudiskirjas.
Vanematel hoonetel nagu Mare, Nova, Silva, Ursa ja Terra on igaühel oma ajalugu ja olulised paigad.
Ülikoolilinnaku lugu
TERRA on Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone, ehitatud 1938. aastal Tallinna Inglise Kolledžiks. See hästi säilinud 1930ndate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva) on muinsuskaitse all. Majal on pikk ja mälestusterohke ajalugu – eriti kõigi nende inimeste jaoks, kes on seal aastakümnete jooksul õppinud ja õpetanud ning aulas lõputunnistuse kätte saanud. Aulas on toimunud ka kõikide Tallinna Ülikooli rektorite promoveerimised.
Ülikooli sisehoovis asuv NOVA hoone on Euroopa moodsaim filmi- ja meediakool, kus on kõik vajalik nii loenguteks kui ka praktilisteks töödeks: individuaal- ja grupitööruumid, auditooriumid ja seminariruumid, filmipaviljon, telestuudio, grimmi- ja kostüümitoad, helistuudiod, 105-kohane Tallinna Ülikooli kinosaal, filmitehnika hoiuruumid, arvutiklass ning raamatu- ja filmilaenutuse tuba. Nova majas asub ka Eesti Digikeskus, kus tegeletakse filmide järeltootmisega. Hoone on valminud 2012. aastal, selle on projekteerinud Karli Luik, Maarja Kask ja Ralf Lõoke.
MARE hoone on avar ja valgusküllane, see on ehitatud nii, et 80% ruumidesse paistab päikesevalgus. Õppe- ja teadustöö võimalused on seal Eesti noorte arhitektide nägemuse järgi unikaalsel viisil ühendatud. Hoone alumistel korrustel paiknevad auditooriumid, mis on varustatud moodsa tehnikaga ja võimaldavad kanda loenguid üle internetti. Kolmandast korrusest kõrgemal paiknevad teadlaste tööruumid ja sealne töökeskkond on rahulikum. Hoone on valminud 2006. aastal, selle arhitektid on Mattias Agabus, Eero Endjärv, Raul Järg, Priit Pent ja Illimar Truverk.
1982. aastal valminud SILVA hoone (arhitekt Ester Liiberg) on iseloomulik näide nõukogude aja arhitektuurist. Silva oli üks esimesi maju, mis ruumipuuduse tõttu ülikoolile juurde ehitati. Uut maja oodati nii väga, et kui ehitustööd algasid, viis rühm eesti keele tudengeid koos õppejõud Maia Väkramiga ehitusplatsile esimesse lahti kaevatud vundamendiauku kannikesekimpe. Sestpeale on ülikool aina kasvanud – nii inimeste kui ka majade poolest.
URSA maja, ehitatud 1964. aastal, peidab end ülikooli sisehoovis. Hoone lugusid teab ülikoolirahvas vaid pealiskaudselt, kuna seal tegutses aastaid sõjalise õpetuse kateeder. Hiljem toodi korrastustööde käigus majast välja ehtne elusuuruses tank. Sellest kujunes pikaks ajaks ülikooli sisehoovis tudengite kunstiobjekt. Kunst astus ka Ursa maja uksest sisse – praegu tegutseb selles majas kunstiosakond.
ASTRA sümboliks on laborid: näiteks psühholoogialaborid, arvutilaborid, spektromeetria, kromatograafia, rakubioloogia ja biokeemia laborid; tulevikus on teadlastel plaanis katsetada katusel ka mullalaborite tööd. Hoone toetab unikaalsete teadusteemadega tegelevate instituutide arenguvajadusi ja loob teadlastevahelist sünergiat võimaldava keskkonna. Ignar Fjuki projekteeritud maja on valminud 2012. aastal.
Kampuse lähedal Karu tänaval paikneb üks kahest Tallinna Ülikooli üliõpilaselamust, selle juurde kuulub ka hostel. Üksikute satelliitidena paiknevad Tallinna eri paikades veel Kunstide Instituut ja Ajaloo Instituut (vanalinnas), Akadeemiline Raamatukogu (kesklinnas), Pedagoogiline Seminar, Terviseteaduste ja Spordi Instituut ning üliõpilaselamu (Kristiines) ning regionaalsed kolledžid Haapsalus ja Rakveres.
