Maa on nende hiiglaste kõrval küll vaid väike planeedike, aga Elamisväärsete Eksoplaneetide Kataloogis on praegu kirjas seitse planeeti, mille tingimused meenutavad enamvähem meie planeeti, võimalike kandidaatide hulka mahub veel 27 planeeti ja 30 kuud.
Põhimõtteliselt on tegemist taevakehadega, mille kliima sobiks eluks, kus peaks leiduma ka vett, ja loomulikult ei tohi tegemist olla liiga tuliste ega ka liiga külmade planeetidega. Kandidaatide nimekiri on küll üsna piiratud, sest tänase seisuga on võimalik uurida 853 tuvastatud ja veel 2320 võimaliku eksoplaneedi tingimusi, nii palju kui erinevad teleskoobid selleks võimalusi annavad.
Niisiis, esialgu pole meil põhjust vaadata ei lähinaabrusse Alfa Centauri, ammugi mitte kauge Põhjatähe suunas. Esimene pilk tuleks suunata 20 kuni 48 valgusaasta taha Kaalude tähtkuju tähdedele Gliese 163, 370, 581 ja 667C, kuna nende planeetidest lausa viis on meile talutavaks tunnistatud. Planeet nimega Kepler 22b asub Luige tähtkujus 535,9 valgusaasta kaugusel, HD 40307 g aga lõunataeva Maalri tähtkujus 41,8 valgusaasta kaugusel.
Kui Maa mõõduks võtta 1, siis Gliese 581g maasarnasuse indeksiks (ESI) on 0,92, Gliese 667C c-l 0,85, Kepler-22 b-l 0,81, jne.
Näiteks meie naaberplaneedi Marss ESI indeks on vaid 0,66, Merkuuril 0,60, Veenusel 0,44 ja neid elamiskõlbulikuks ei loeta. Maa-suurusi eksoplaneete kaugemate tähtede ümbert on seni leitud ligemale 80, aga vaid mõni üksik neist võiks sobida vee olemasoluks.
Gliese 581g elukõlbulikkuse kohta kestab küll äge vaidlus, lisaks on 27 planeeti, mis võiks rohkema andmestiku korral kohe nimekirja lisanduda.
See küll ei tähenda, et nendel planeetidel peaks kindlalt elu leiduma ja Maa pole seni suuteline tootma ka aparaate, mis võiks inimesi isegi mitmekümne tuhande aasta jooksul nendeni viia.