Tšingis-khaani sõjakäigu Euraasiasse tegi võimalikuks globaalne soojenemine

Värske uurimus annab mõista, et Tšingis-khaanile võis suurema osa Euraasia vallutamisel olla abiks looduslik kliimamuutus.

Mõelgem, millised pidid olema ideaalsed keskkonnaolud Euraasia alistamiseks 13. sajandil. Lääne-Virginia ja Colombia ülikoolide uurijate arvates on õige vastus "soojad ja niisked", vahendab DVICE.

Tšingis-khaani impeeriumi pealinna Karakorumi (Harhorini) lähistel kasvanud puudelt kogutud aastarõnga-andmete toel otsustasid uurijad, et Mongoolias sadas toona harukordselt palju vihma umbes 30 aastat järjest. See tõi kaasa terve jada viimase tuhande aasta kõige sademeküllasemaid aastaid.

Khaani sõjavägi liikus ratsa; ohtrad sademed tagasid tõenäoliselt küllusliku toidulaia nii inimestele kui ka loomadele.

See võis omakorda tingida nii vägede kui hobuste — Mongoli hordide kahe kõige olulisema komponendi — arvukuse juurdekasvu.

Järgmiseks kavatsevad uurijad analüüsida piirkonna järvedest võetud setteproove, milles kajastuvad klimatoloogilised ja bioloogilised olud sama kaugest või kaugemastki perioodist kui see, mille kohta saadakse andmeid aastarõngastest.

Teadlased loodavad proovidest tuvastada üht konkreetset liiki hallitusseent, mis vohab hobusesõnnikul — see kinnitaks hüpoteesi, et nonde loomade arvukuse hüppelisel tõusul oli khaani sõjalises edus oma roll.

Igatahes paistab praegu täiesti võimalik, et kliima looduslik varieerumine aitas kaasa ajaloo suurima mittekoloniaalimpeeriumi rajamisele.