Uuringud hoiatavad: külmetusega ära autorooli istu
Taolises seisundis on sõidukijuhi võime autot juhtida hinnanguliselt poole võrra madalam. Tõsiselt külmetunud juhi reageerimisaeg jääb The Telegraphi andmetel alla neli klaasi viskit ära joonud inimese omale.
Uurimustest on selgunud, et tugevasti külmetanud sõidukijuhtidel on kombeks äkitselt pidurdada ning neil on raskusi sujuvate pöörete sooritamisega. Selle taga on haigusega kaasnev üldine tähelepanu langus.
"Halb enesetunne mõjutab otseselt meie käitumist teel. Lisaks pärsib see
keskendumisvõimet ja teeb liiklusolukorra hindamise hulga keerulisemaks,"
räägib Renault' sõidukooli (maailma esimese sõidutehnika täiustamise kooli) juhataja.
Üks igast viiest sõidukijuhist tunnistab The AA.com andmetel gripi või tõsise külmetusega autorooli istumist. Aevastamine sõidukiiruse 100km/h juures tähendab, et juht sõidab ligi 60 meetrit suletud silmadega.
Keskendumist segavad veel nohu, peavalu ja ärritus silmades. "Külmetanud sõidukijuhid unustavad taskurätiku järele haarates või silmi hõõrudes teeolusid jälgida, seades sellega ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad," selgitavad Renault' sõidukooli juhendajad.
Palavikulised juhid väsivad ka tunduvalt kiiremini ning seda tuleks silmas
pidada eelkõige pikemaid sõite planeerides. "Külmetusravimeid kasutavad
sõidukijuhid peaksid arvestama ravimi võimalike kõrvaltoimetega. Mõningad
ravimid alandavad juhtimisvõimet," lisavad juhendajad.
