Kõige tüütum eeskuju, mida Soome eestlastele pakkus: " linnan juhlat"

1990. aastate alguses otsis Eesti, kuidas oma iseseisvuspäeva tähistada, ja presidendid hakkasid Soome eeskujul aukülalisi kätlema. Sündis ka siinse "pingviinide paraadi" komme.

Komme 6. detsembril Soome presidendilossi aukülalisi kutsuda ja neid siis pikas rivis kättpidi tervitada sai tegelikult alguse aastal 1919, siis president K. J. Ståhlbergi tütre Aino algatusel ja 150 külalisega. "Linnan juhlat" ehk siis lossi pidu kujunes riigi visiitkaardiks maailmale, kuigi esimesel korral pakutigi külalistele vaid kohvi ja magusat leiba, kirjutab soomekeelne vikipeedia.

Õhtuseks suurvastuvõtuks kujunes ta 1922. aastal, tantsupidu lisandus 1925. aastal. Alkoholi õnnestus pakkuma hakata alles keeluseaduse tühistamise järel, aastal 1934. Kuid siis tuli 1937. aastal võimule konservatiivne president Kyösti Kallio, tema ajal ei tantsitud ega joodud alkoholi.

Ära jäi vastuvõtt aastail: 1926 (president Lauri Kristian Relander oli haige), 1931 (valmistuti president Pehr Evind Svinhufvudi järgnevaks juubelipeoks), 1932 (riigis oli külas Rootsi kroonprints Gustaf Adolf), 1933 (majanduskriisi tõttu), 1939-1944 (peamiselt sõjasündmuste tõttu) ja 1945 (seetõttu, et president Carl Gustaf Emil Mannerheim oli haige).

1946. aastal ametisse astunud president J. K. Paasikivi ajal hakati külalistele pakkuma joogiks booli, muusika saatel tantsiti ja seda näidati hiljem ringvaatetena kinos. 1957. aastal näidati vastuvõttu esmakordselt ka televiisoris, 1967, 1968 ja alates 1982. aastast juba pika otseülekandena. Paraku vaatajahuvi muutus kuidagi ühekülgseks: ikka vaadati keda seekord küllakutse au vääriliseks peeti ja mis nendel seekord seljas oli. Aastal 2009 vaatas ülekannet 2,2 miljonit soomlast.

Kõikvõimalike lipsukandjate kõrval kutsuti 1966. aastast alates, ennekõike presidendikaasa Sylvi Kekkose soovil vastuvõtule ka kultuuritegelasi. Tipphetkedel on vastuvõtud mahutanud ka 2300 inimest. Ära jäi presidendi vastuvõtt 1952., 1972., 1974. ja 1981. aastal. Viimasel korral oli president Urho Kaleva Kekkonen just ameti maha pannud ja kohusetäitja Mauno Koivisto ei olnud kohal, peaministri asetäitja Eino Uusitalo kätles ise külalisi. Ja aastal 2013 tuleb uus jama, sest presidendiloss läheb jälle remonti.

Vastuvõtule tulijatel soovitatakse riietuda frakki ja peoriietusse, aumärke tohib kanda algupärasel kujul, lubatud on ka rahvariietus.  Ja loomulikult papid ja politsenikud ja sõjaväelased kannavad oma ametiriideid. Intsidente: 1986. otsustas laulja Juice Leskinen protestiks siduda lipsu ümber pea, mitte ümber kaela, 1992. aastal tuli liiga purjus kirjanik Arto Melleri aga tagaukse kaudu kohalt ära viia. Mullu unustas hokimängija Anssi Salmela tervitada presidendi abikaasat Pentti Arajärvit.

Ja 1990. aastatel oli kombeks ka korraldada lossi ukse taga väike protestimeeleavaldus, nimega kontvõõrapidu.