Kuidas odavnenud alkohol on mõjunud soomlaste suremusele?
Sellisele küsimusele püüdis vastata uurimus, mis viidi läbi pärast alkoholihindade märkimisväärset langetamist Soomes 2004. aastal, mil kangetele piiritusjookidele kehtestatud makse kahandati 30% ja veinile kehtestatud makse 3%, vahendab Medical Xpress.
2004. aastal Euroopa Liidu piires kehtima hakanud sisseveokvoodid tegid võimalikuks ka alkoholi importimise teistest riikidest, mis tõi Soomes kaasa alkoholi tarbimismäärade umbkaudu kümneprotsendilise kasvu.
Ajakirjas International Journal of Epidemiology ilmunud uurimus on eriti huvitav seetõttu, et annab lisaks alkoholi hinna alanemise mõjudest alkoholist johtuvale suremusele aimu ka sellest, kuidas taolised muutused mõjutavad suremust südame-veresoonkonna haigustesse ja üldist suremust.
Töö autorid, Helsingi ülikooli sotsiaalteaduskonna rahvastiku-uurijad Kimmo Herttua ja Pekka Martikainen ning Soome riikliku tervishoiu- ja hoolekandeuuringute instituudi teadur Pia Mäkela hindasid alkoholihindade alandamise mõjusid, analüüsides andmeid aastatel 1996–2006 igas kuus aset leidnud surmade kohta.
Analüüsidest nähtus, et 50. eluaastast vanematel inimestel seostus alkoholi hinna langus alkoholipõhise suremuse kasvuga.
40–49-aastaste meeste ja 50–69-aastaste naiste puhul hinnati riski kasvuks 1,6 kuni 2,9 täiendavat surma kuus 100 000 inim-eluaasta kohta.
Südame-veresoonkonna häiretega seonduva suremuse ja üldise suremuse määradega olid lood aga sootuks teistsugused.
40–49-aastaste meeste ja naiste ning vanemate kui 69-aastaste seas kahanesid südame-veresoonkonna haigustesse suremise määrad märkimisväärselt: 100 000 inim-eluaasta kohta ilmnes meeste puhul 19 surma vähem, naiste puhul 25 surma vähem.
Suremus südame isheemiatõppe vanemate kui 69-aastaste seas kahanes oluliselt. Tulemused ei muutunud ka pärast seda, kui uurijad hõlmasid mudelitesse südameoperatsioonide hulga.
Üldises suremuse lõikes paistis kõige vanemas vanuserühmas ühe kuu jooksul ilmnevat vastavalt 42 ja 69 surma vähem. Üldise suremuse määrade alanemine ei seondu mitte ainult südame-veresoonkonna haigustesse suremise määrade kahanemise, vaid ka kopsuhaigustest, vanadusnõtrusest ja diabeedist johtuvate surmade väiksema hulgaga; vähktõbedesse suremise määrad ei muutunud.
Autorite järeldusel annavad hinnamuudatuse kasulikud mõjud mõista, et alkoholi odavnemine võis vähemalt osal rahvastikust suurendada mõõduka tarbimise määra ja võimendada sellest johtuvaid kasulikke mõjusid tervisele, viidates hiljutistele uurimustele, mis näitasid, et alkoholi tarbimine 21. sajandi esimesel kümnendil on kasvanud 65-aastaste ja vanemate, nagu ka 50–69-aastaste hulgas, kelle tarbimismäärad on aruannete kohaselt väikesed kuni mõõdukad.
Autorid järeldavad antud perioodi kohta tehtud analüüside põhjal, et alkoholihinna langus suurendas suremust alkoholiga seonduvatel põhjustel, välja arvatud 40-aastaste ja vanemate hulgas.
Küll aga paistab, et alkoholi kasulikud mõjud kaaluvad vanemas eas, mil suremus südame-veresoonkonna haigustesse on valdav, vähemalt mingil määral üles alkoholi kahjulikud mõjud.
Alkoholiuuringute rahvusvahelise teadusfoorumi ISFAR liikmed nõustusid, et alkoholi elanikkonnamõjude hindamisel tuleks arvesse võtta nii alkoholi tarbimismäärade muutuste potentsiaalselt kahjulikke kui kasulikke mõjusid.
Nad avaldasid samas kahtlust selles osas, kas kõiki eakama elanikkonna seas täheldatud muutuseid saab kanda alkoholi pruukimise arvele, kuna nii suremus südame-veresoonkonna haigustesse kui üldise suremuse määr olid hakanud kahanema juba enne alkoholi tarbimismäärade muutumist.
Ajakirja Journal of Epidemiology samas numbris ilmus Stockholmi ülikooli alkoholi ja uimastite teemaliste ühiskonnauuringute keskuse uurija Nina-Katri Gustafssoni ja Mats R. Ramstedti uurimus Rootsis pärast sarnaseid hinnamuudatusi ilmnenud tendentsidest alkoholist johtuvate tervisekahjude arvestuses.
Nemad järeldasid, et tulemuste põhjal ei saa üheselt öelda, kas pärast Taanist imporditava alkoholikoguse suurenemist alkoholiga seonduvad hädad Rootsi põhjapiirkonnas kasvasid või ei.
Mainitud artiklitega kaasnes Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini akadeemia ühis- ja keskkonnauuringute teaduskonna juures tegutseva rahvatervishoiu hindamise professori Mark Petticrew' kommentaar, milles too tõstis esile vaatlusuuringutega kogutud andmete tõlgendamise problemaatilisust.
Prof Petticrew leidis, et hoolimata poliitiliste otsuste vaatlusuuringutele rajamisega kaasnevatest küsitavustest on nn naturaalsete eksperimentide alusel tehtud hinnangutel oluline roll mitte ainult otsuste mõjude mõistmisel, vaid ka mõjude hindamisel eri kontekstides, keskkondades ja rahvastiku allrühmades.
