Täna, aastal 1933 sai Utah osariigist USA-s 36. ja otsustav osariik, mis ratifitseeris 21. konstitutsiooniparanduse. Sellega tühistati juba 1920. aastast kehtinud keeld toota, müüa ja transportida alkoholi. 

Keeluseaduste ajalugu on küll vist sama pikk kui ka riikluse ajalugu, igatahes on teada, et juba Hiinas valitsenud Xia dünastia (2070-1600 e.m.a) keelustas alkoholi kogu riigis. 20. sajandil juurutati keeluseadust aga mitmes riigis ja territooriumil: aastail 1907-1948 kehtis keeluseadus Prints Edwardi saarel Kanadas, 1907-1992 Fääri saartel, 1914-1925 kogu Venemaal, 1915-1922 Islandil, 1916-1927 Norras, 1919 Ungaris (küll vaid sealses nõukogude vabariigis), 1919-1932 Soomes ja 1920-33 USA-s. Ka paljudes Eesti valdades ei olnud võimalik alkoholi müüa 1930. aastateni välja.

Kuigi alkoholismiprobleem ilmselgelt keeluseadustega vähenes, tõi keeluseadus paraku kuldsed päevad põrandaalustele salakaubavedajatele, näiteks illegaalsetele vedudele üle Kanada-USA piiri ja näiteks Läänemerel, kus Eesti "piiritusekuningad" teenisid suuri kasumeid Soome põrandalust turgu toites. Kui poleks keeluseadust olnud, poleks ka Al Capone ilmselt niivõrd mõjukaks maffiapealikuks Chicagos tõusnud.

Osa USA-st võttis keeluseaduse kaotamise 1933. aastal lausa rõõmuhõisetega vastu, sest arvati, et sellega on võimalik luua pool miljonit uut töökohta:

Keeluseadus oli üks populaarsemaid ideid 20. sajandi alguse maailmas, kui kõikvõimalikud vasakpoolsed või populistlikud ideoloogiavoolud kõrvale jätta. USA-s tegi senat ettepaneku konstitutsiooni 18. paranduseks (mis keeluseaduse juurutas) juba detsembris 1917, ratifitseerida suudeti see 16. jaanuariks 1919 ja jõustus keeluseadus 16. jaanuaril 1920. Lisaks kehtestati eraldi seadus Volstead Act üle president Woodrow Wilsoni veto, mis nägi ette karistusi alkoholi tootmise eest. 

Keeluseadus oli populaarne idee, andes politseile laialdasi volitusi äritegevusse ja ka inimeste eraellu sekkumiseks, aga edukaks osutus ta ennekõike vaesemas töölisklassis, samas kui põrandaalune alkohol püsis jõukama elanikkonna jaoks taskukohasena põrandaalustes salabaarides edasigi. Ja juba 1925. aastal hakkas kostma kriitikat, et lõpetage see jama ära. 

Suurimat kahju kandsid muidugi kohalikud alkoholitootjad, näiteks õlletootja Anheuser-Busch elas keeluseaduse üle jäätist ja mitmeid alkoholivabu jook tootes. Kui president Franklin Delano Roosevelt 1933. aastal lõpuks lahja õlle taas lubatuks muutis, pääsesid õlletootjad alles surve alt. Ja üleriigiline keeluseadus kaotati seejärel üldse. Kuid keeluseadus pole paljudes väiksemates kohtades tänaseni kadunud, osariikidest kaotas selle viimati Kansas 1987. aastal.