Geneetiline aps muutis meid arukaks (ja tõi paraku kaasa vaimuhaigused)
Teadlased avastasid äsja, kuidas inimestel ja muudel imetajatel ilmnes evolutsiooniline kalduvus arukuse tekkeks, vahendab Medical Xpress.
Uurijad tuvastasid ajaloolise perioodi, mil arenesid välja geenid, mis aitavad meil mõelda ja arutleda.
Too 500 miljoni aasta taha jääv murranguline seik andis meile võime omandada keerulisi oskuseid, analüüsida olukordi ja kohaldada oma mõtlemisviisi paindlikumaks.
Uurimust juhatanud Edinburgh' ülikooli professor Seth Grant kommenteeris: "Üks teaduse olulisemaid ülesandeid on selgitada arukuse ja keerukate käitumismudelite kujunemist evolutsioonilises plaanis."
Pealeselle demonstreerib ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud kahe artikli aluseks olev uurimistöö ka otsest seost käitumise evolutsiooni ja ajuhaiguste algupära vahel.
Teadlased usuvad, et geenid, mis suurendasid meie vaimset võimekust, on süüdi ka mitmete aju töö häirete väljakujunemises.
"See teedrajav uurimus muudab meie arusaama psühhiaatriliste häirete ilmnemisest ja teeb võimalikuks uued lähenemised uute ravimeetodite väljatöötamisele," avaldas arvamust uurimuse ühe rahastaja, Wellcome Trusti neuroloogia ja vaimse tervise osakonna juhataja John Williams.
Uurimus näitab, et inimestel arenes intelligentsus tänu mitmete ajugeenide arvukuse kasvule meie evolutsioonilistel esivanematel.
Uurijad annavad mõista, et 500 miljonit aastat tagasi juhtus ühe lihtsakoelise selgrootu mereelukaga "geneetiline aps", mille tulemusel valmistati tema vastavatest geenidest ülemäärased koopiad.
Lisageenid andsid tolle loomakese järeltulijatele olelusvõitluses täiendava eelise, mis tõi kaasa keerukate selgroogsete, nende hulgas inimese arenemise.
Uurimisrühm keskendus hiirte ja inimeste vaimsetele võimetele, mida mõõdeti muu hulgas esemete tuvastamise testidega puuetundlikel kuvaritel.
Käitumiskatsete tulemusi mitmete liikide geneetilistest koodidest pärit informatsiooniga kõrvutades õnnestus uurijail välja arvutada, millal vastavad käitumismudelid evolutsiooniliselt tekkisid.
Selgus, et inimeste ja hiirte kõrgema astme kognitiivseid funktsioone kontrollivad samad geenid.
Uurimus näitas ka, et muteerumise või kahjustadasaamise korral põhjustasid samad geenid kõrgema taseme vaimse soorituse häireid.
"Meie töö näitab, et suurema arukuse ja keerukamate käitumismallide lõivuks on vaimuhaiguste määra kasv," märkis prof Grant.
Varem olid uurijad näidanud, et enam kui sadat laste ja täiskasvanute ajuhaigust tingivad geenimutatsioonid.
"Nüüd saame vastavate haigustega patsiente aidata nii geneetika kui käitumuslike testide toel," arvas dr Tim Bussey uurimusega seotud Cambridge'i ülikoolist.
