Ajaleht: Venemaa arendab ülemaailmset luuresüsteemi „kõikenägev silm“
Venemaa kaitseministeerium arendab uut ülemaailmset luure- ja informatsioonisüsteemi. Kaitseministeerium lõpetab parajasti mitmepositsioonilise luure- ja informatsioonisüsteemi (MRIS) tehnilise dokumentatsiooni ja finantseerimise kooskõlastamist. Allikas teatas ajalehele Izvestija, et MRIS-i kasutuselevõtt algab järgmise aasta lõpus.
„Süsteem on võimeline avastama ja jälgima lennukeid ja laevu mitme tuhande kilomeetri kauguselt. Suurtel kaugustel on meie „kõikenägev silm“ märksa efektiivsem olemasolevast õhu-, kosmose- ja raadiolokatsioonilisest luurest,“ ütles Venemaa kaitseministeeriumi esindaja Izvestijale.
Imesüsteemi tehnilised karakteristikud jäävad saladuseks. Siiski jagas Izvestija allikas selle mõningaid peamisi tööpõhimõtteid.
„Kõigil tsiviil- ja sõjalistel objektidel maal ja õhus on süsteeme, mis saadavad välja raadiolaineid. Need on raadiolokatsioonijaamad, navigatsioonisüsteemid GPS ja GLONASS, raadiolainetel põhinevad kõrgusmõõdikud jne. Lennuk kiirgab ka soojus- ja muud energiat. Füüsikaseadustest ei pääse kuhugi isegi radaritele raskestimärgatavate Ameerika lennukite B-2 ja F-22 puhul. MRIS-i ülesanne on avastada ruumist kiirgus, anda täpsed koordinaadid ja jälgida liikumist,“ ütles allikas.
Allika sõnul on MRIS juba praegusel etapil võimeline avastama ja klassifitseerima mitut liiki kiirgust. „Kõikenägeva silma“ tegevusulatus võib laieneda ning see võib hakata kontrollima ka maapealse tehnika liikumisi.
„Et MRIS ainult jälgib ruumi, ei saada ta ka välja kiirgust, mis tähendab, et vaenlane ei tea, et teda avastati,“ rääkis kaitseministeeriumi esindaja.
MRIS-i elementide paigaldamiseks on vaja mõnekümne ruutmeetri suurust lagedat ala antenni all. Süsteem on õhust ja kosmosest väidetavalt praktiliselt nähtamatu.
„Kompleksi esimesed katsetused toimusid 2009. aastal. Siis harjutasime me Vene sõjalaevastiku lennukite ja laevadega. Moskva lähedale paigutatud post avastas ja jälgis erinevat tüüpe lennukeid Barentsi mere kohal. Määrates indikaatorite järgi kindlaks lennuki tegeliku kursi ja marsruudi, tegi MRIS ainult mõnemeetrise vea,“ kinnitas ohvitser.
