Mustlaste ehk romade rännuteede kaardistamisel pole suurt abi arheoloogilistest leidudest ning ka kirjalikke allikaid napib, vahendab Novaator.
Esimesena leidsid keeleteadlased erinevaid keeli võrreldes, et mustlaste päriskodu peab olema Indias. Sellele viitavad sanskriti keelega suguluses olevas mustlaskeeles leiduvad laenud nii dardi keeltest kui ka Kaukasuses kõnelevatest gruusia, osseedi, armeenia keelest, aga ka keskaegse kreeka keele mõju. Selle põhjal oletatakse, et mustlased rändasid Indiast välja umbes 1000-1200 aasta eest ning liikusid Kaukasuse mäestikust lõunast mööda, edasi Musta mere lõunarannikut pidi Euroopasse, kus nad 13. sajandil Euroopa eri piirkondadesse hargnesid.
Inimese genoomist haigusi põhjustavate geenivariantide jälgi ajades suudavad teadlased kaardistada ka inimkonna rännuteid. Nii emaliini päranduva mitokondri-DNA kui meesliinis edasikanduva Y-kromosoomiga seotud geenivariantide analüüsid on kinnitanud keeleteadlaste varasemaid teooriaid – mustlased on Euroopasse tulnud Indiast, segunedes aegade jooksul nii Lähis-Ida kui Euroopa rahvastega. Ilmselt ajas mustlased Indiast siiapoole liikvele nende kehv olukord.
