Ühed ütlevad, et ta on 70 miljonit aastat vana, ehk tekkinud juba ajal, mil maakeral jalutasid ringi dinoaurused, ja tänane Põhja-Ameerika oli veel Gröönimaa kaudu Euraasia küljes kinni. Teised väidavad, et ta on pigem vaid kuus miljonit aastat vana, ehk tekkinud siis ajal, kui Põhja-Ameerika oli juba enamvähem praegusele kohale nihkunud ja Aafrikas liikusid ringi esimesed inimeste eelkäijad.

Geoloogide vaidlus sai uue hoo sisse eelmisel nädalal, kui ajakirjas Science avaldati uusi asitõendeid nn vana kanjoni hüpoteesi toetuseks. Colorado ülikooli teadlane Rebecca M. Flowers ja California tehnoloogiainstituudi (Caltech) teadlane Kenneth A. Farley kasutasid uut tehnoloogiat, mõõtes uraani ja tooriumi aatomite radioaktiivset lagunemist heeliumi aatomiteks ja mineraaliks nimega apatiit. Ja nende järeldus oli, et Suur Kanjon on 70 miljonit aastat vana. New Mexico ülikooli teadlane Karl E. Karlstrom vaidleb neile kõvasti vastu, kuna nende järeldus läheb teravalt vastuollu seni domineerinud versiooniga viis kuni kuus miljonit aastat vanast kanjonist. See dateering on tuginenud nimelt Colorado jõesetete uurimisele.

Dr Flowers ise teatab, et tema ei oodanud nii kaugele ulatuvadi järeldusi, aga alates 2008. aastast alates kui radioaktiivse heeliumi mõõtmine võimalikuks osutus, on nad seda dateerimismeetodit pidevalt täiendanud.

Dr Karlstrom on aga olnud juhtivaid geolooge, kes põhendanud kogu oma elu Suure Kanjoni uurimisele. Tema rõhutab, et kaks aastat tagasi peetud konverentsil olevat Suure Kanjoni uurijad jõudnud "peaaegu konsensusele" nn noore kanjoni teooria toetuseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid