Kas sina nõustuks maksma pool miljonit, et Marsile elama minna?
Konkreetselt on jutt kosmosebaasi ehitamisest, milles oleks võimalik elama panna kuni 80 000 inimest, kuigi praegu, ajal, mil esimese inimese Marsile astumisenigi kulub veel paarkümmend aastat, kõlab Marsi-plaan suure utoopiana.
Musk, lõunaaafriklasest ärimees, kes on tuntud ka Tesla Motorsi, SpaceX ja PayPali asutajana, teab kuidas raha liikuma panna, ka on ta tõelisi teerajajaid tulevikutehnoloogiate väljatöötamisel.
Unistus Marsi-koloonia rajamisest on rajatud ennekõike vabatahtlike rahameeste kaasamisele, kes oleks valmis maksma kas enda või mõne teise inimese Marsile sõidutamiseks pool miljonit dollarit. Muski arvates oleks see summa, mida iga korralik neljakümnendates aastates lääneühiskonna kodanik oleks võimeline kokku panema. 1971. aastal sündinud Musk ise on väitnud, et kavatseb jääda pensionile Marsil.
Koloonia koosneks läbipaistvatest kuplitest, milles oleks võimalik ka taimi kasvatada, inimesed saaksid Maa ja Punase planeedi vahel liikuda korduvkasutatavaid rakette tarvitades. Kogu projekt läheks maksma ligemale 36 miljardit dollarit, ehk siis täpselt 15 korda rohkem, kui Muskil endal Forbesi andmetel varandust on.
Terve rida erafirmasid on juba praegu kaasatud mitmesuguste kosmoseprojektide arendamisse, SpaceX on näiteks ka peamisi ettevõtteid, mis töötab välja uusi kosmoselennukeid. Hoiatavaks eeskujuks on paraku see, et tema konkurendi Richard Bransoni kava eralennukitega kosmosehüppeid tegema hakata hilineb juba mitu aastat. ja see võib vähendada investorite usaldust erakosmoseprojektide vastu üldse.
Marsi-võidujooks on praegu tõsiselt hoogu kogumas, kuna huvi sinna mehitatud lendude korraldamiseks on ilmutanud nii ameeriklased, eurooplased, vihjamisi ka hiinlased, venelased, hindud ja jaapanlased. Aga kõik plaanid räägivad kõige varem aastast 2030. Musk on pannud lauale veelgi optimistlikuma kava - Marsi-baas püsti juba 12-15 aastaga, esialgu küll kümnele inimesele. Edasine laiendamine toimuks juba hiljem.
Marsile lendamine iseenesest pole just üleinimlik ettevõtmine, senised NASA ja ESA kavad on rääkinud edasi-tagasi lendudest, mis kestaks isegi vähem kui aasta. Kuid niikaua, kuni ükski inimene sellel naaberplaneedil jalga maha pole pannud, ei ole isegi teada kuidas inimene toime tuleks Marsil toimiva raskusjõuga, mis on vaid 38 protsenti Maa omast.
Marsil on ka hõre atmosfäär, mis just väga kosmilise kiirguse vastu ei kaitse ja koosneb valdavalt CO2-st. Inimeste jaoks oleks ilmselt paras piin ka Marsi õhutemperatuur (kõikudes 63 ja 140 miinuskraadi vahel). Õhurõhk on seal nii madal, et väljaspool kaitsvaid kupleid oleks võimatu ilma skafandrita toime tulla.
