Šotlasele Eestis kasutatav ID-kaartide süsteem meeldib
Oatesi hinnangul on senine e-süsteemide ja ID-kaardi areng olnud Eestis võimalik suuresti tänu kahele asjaolule: eestlased on kõrgelt haritud ja töökad – see on võimaldanud luua ja efektiivselt kasutada e-süsteeme nii riiklikult kui ka erasektoris ning tagada ka ID-kaardi turvalisus ja andmete korrektne käsitlemine. Teisalt on arengut soosinud ka ajalooline ja maailmavaateline erinevus. „Eestlaste arusaam on, et kui miski pole privaatne, on see avalik. Samas on brittide nägemus, et kui miski pole avalik, on see privaatne,“ selgitas Oates.
Oatesi hinnangul tugineb Eesti süsteem vähesele privaatsusele – enamik infot on avalikult kättesaadav, on selleks siis poliitiline või klubiline kuuluvus, haridus või midagi muud – ainus, mis veel pole avalik, on tervist ja meditsiini puudutav info. Suurbritannias on vastupidi, eeldatakse privaatsust ja kõik peab jääma salajaseks.
Oates selgitas, et kuna Eesti valimistel on e-häälte osakaal jõudsalt kasvanud ja kasvab ilmselt ka järgmistel valimistel, siis avarduvad seni kasutamata poliitilised võimalused, mis on väljakutseks praegustele parteidele. „Eestlastel on tugev relv erakondade suhtes, sest valimisi ja rahvahääletusi saab e-süsteemide abil järjest enam läbi viia ning seega suurendada otsedemokraatia osakaalu Eestis, mis võib erakonnad keerulisse olukorda seada,“ sõnas Oates. Ta lisas, et Eesti poliitika efektiivsus võib e-süsteemide toel muutuda, kuna Eesti on e-valimiste ja erinevate e-süsteemidega palju enam sina peal kui ükski teine riik Euroopas.
„Minu sõbrad ja tuttavad ütlesid Eesti ID-kaarti nähes, et see on ilus. Aga nad ei eristanud seda tegelikult tavalisest plastikkaardist ega mõistnud selle funktsionaalsust – seda, et antud e-hääl on seadusjõuliseks tehtud või digiallkirjastatud dokument on samuti seadusjõuline,“ selgitas Oates.
Samas usub Oates, et enamik brittidest pole teadlikud siinsetest süsteemidest ja nende olulistest eelistest. Arvatakse, et ID-süsteeme saab kasutada vaid väikses riigis nagu Eesti. Nii palju, kui inimesed üldse mõistavad ID-kaarti, saavad nad aru, et Eesti on infotehnoloogias liider.
Oates tõi välja ka ID-kaardi mõningad puudused - kuna ta eelistab kasutada Google Chrome’i, siis kahjuks ID-kaardi süsteem miskipärast sellega ei funktsioneeri ning tal tuleb avada eraldi Internet Exploreri aken, mis Oatesi hinnangul on palju ebaturvalisem.
Riigi Infosüsteemi Amet soovitab taoliste tõrgete puhul uuendada arvutis ID-kaardi baastarkvara. Seda saab teha lehel https://installer.id.ee. Uuendatud tarkvara töötab ka Google Chrome'iga ning on kasutatav inglise keeles.
ID-kaardi mugavusena tõi šotlane veel esile, et kui ta soovis Elionis muuta teenusepaketti, piisas vaid ID-kaardi esitamisest, et kõik andmed ja toimingud tehtud saaksid, samas UK Vodafone’i kontoris vaadati tema ID-kaarti kui tavalist plasttükki ja tehti sellest fotokoopia. „Ometigi on ju ka Vodafone tehnoloogia ettevõte,“ põhjendas Oates enda imestust.
