Milline riik ta oleks Hispaaniast lahku löönuna: Kataloonia
Üks liikumine on olnud juba aastaid järjekindel - Hispaania kirdenurgas asuv Kataloonia üritab järjest selgemini Hispaaniast lahku lüüa. Kas see kunagi ka õnnestub, on vägagi pikkade ja bürokraatlike vaidluste taga kinni.
1978. aastast on ta regionaalse autonoomiaga piirkond Hispaania kirdeosas, pindalalt vaid kaks kolmandikku Eestit (32 114 km2), elanikke 7,5 miljonit. Presidendiks on liberaalne rahvuslane Artur Mas i Gavarró 2010. aastast alates. Pealinnaks Barcelona.
Rahvastik räägib enamikus hispaania keelest eristuvat katalaani keelt, ja selle etnilise grupi - katalaanide eksistentsi kohta on esimene teade juba aastast 1120. Ka piirkonna nimi Kataloonia on vähemalt sama vana.
Juba 9. sajandi lõpus on nähtud ka Kataloonia ajal suuremaid krahvkondi, kuigi veel erinevate nimede all, Barcelona krahvkond oli sisuliselt iseseisev ala 9. sajandist kuni aastani 1162. Hiljem kujunes alast aga Aragoni kuningriigi osa. Ka Aragoni osana oli Kataaloonia eraldi õigustega ala, nüüd juba nimega Kataloonia vürstkond (Principatus Cathaloniae). Kataloonia parlament, tegutsedes 11. sajandist peale, on vanimaid mandri-Euroopas, konstitutsiooni sai Kataloonia juba 1283. aastal.
1640. aastal aga Kataloonia alustas mässu, kuna väideti, et Hispaania keskvalitsus kuritarvitab nende ressursse. 12 aastat hiljem suutis Hispaania armee aga Kataloonia mässu maha suruda, 1659. aasta Püreneede rahuga anti regiooni põhjaosa Prantsusmaale, piirkonna omavalitsus aga sisuliselt likvideeriti. Autonoomia saadi tagasi Hispaania teise vabariigi ajal, aastaiks 1932-1939, kuni Francisco Franco sealse, sisuliselt juba iseseisvuse kodusõja käigus likvideeris. Ja autonoomseks regiooniks sai Kataloonia uuesti pärast Franco surma, aastal 1978.
Majanduslikult on Kataloonia rikkaim regioon Hispaanias, teda nimetatakse ka üheks neljast Euroopa mootorist, Prantsuse Rhône-Alpesi, Itaalia Lombardia, ja Saksamaa Baden-Württembergi regioonide kõrval. Hispaania võla- ja pangakriis on siiski pidurdamas Katalooniagi majandust, turism küll toidab neid endiselt, aga sisetarbimine on kahanenud ja kinnisvaramullist pole sealgi üle saadud. Tööpuudus Kataloonias on hispaanialikul kõrgtasemel- 22,56 protsenti. See kasvatab veelgi rahulolematust Hispaaniaga.
Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on aga võrreldav Suurbritannia ja Austriaga. Iseseisva riigina saaks Kataloonia ilmselgelt pareminigi hakkama kui Eesti. Kui vaid Madrid neid minema laseks.
