Teadaolevalt peaks see olema ka vanim märk inimasutusest Suurbritannia saare põhjaosas, dateeriti ta umbes aastasse 8240 enne Kristust. Asustusest leiti küll vaid seitse meetrit lai auk maa sees, kus on selgelt nähtavad postiaugud, ja märgid lõkkeasemetest ja inimtegevusest mesoliitikumi ajal.

Kaevama hakati seal aga seetõttu, et plaani kohaselt läheb sealt üle ehitatav uus Forthi sild.

Onnis oli mitu lõkkeaset, ja selle struktuur kinnitab, et laotud oli onn ilmselt turbamätastest. Inimesed kes seal elasid olid peamiselt kütid-korilased, kelle toidujäätmetest võib järeldada: nad sõid lindusid, kalu, metssigu, arvatavasti ka hirvi, lisaks leiti suures koguses sarapuupähklite kesti. Ja need inimesed pidid olema ilmselt esimesed, kes saabusid Šotimaale pärast jääaja taandumist.

Arheoloogid leidsid ka kivist tööriistu, kokku tuhat ränikivist valmistatud eset.  Ja koduloomade kohta polnud ühtki märki. Onni ei kasutatud küll aastaringselt, aga tegemist oli selgelt hoonega, kus elas laiem suguvõsa.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid