Ühise kalkunisöömise püha ametlik legend on järgmine: talvel 1620 saabus grupp puritaanidest väljarändajaid Plymouthi Massachusettsisse, lootuses elada vaba elu ilma religioosse tagakiusamiseta. Saabumise aeg ei saanud hullem olla, külm talv tappis neist pooled, juba enne kui nad isegi põliselanikke (ehk Wampanoagi indiaanihõimu) märkasid.

Indiaanlased, oma pealiku Massasoiti juhtimisel, õpetasid sisserändajaid kalu püüdma ja põldu pidama, mille eest siis järgmisel aastal Mayfloweri laevameeskonna 53 ellujäänut tähistas head saaki tänupühasöömingul koos põliselanikega. Isenesest see legend paistab vastavat tõele, kuid tänupüha nimi ei tulnud mitte sellest peost.

Esimene kord kui Uus-Inglismaal tänupüha tähistati satub hoopis 16 aastat hilisemasse aega, ja sellel ei tähistatud mitte head läbisaamist indiaanlastega.

26. mail 1637 leidis aset Pequoti massimõrv, kus kolonistid, olles sattunud sõtta Pequot-nimelise hõimuga võtsid relvad kätte, kahe kapteni John Masoni (Connecticutist) ja John Underhilli (Massachusettsist) juhtimisel tungis mitusada valget asunikku koos kahest (Narragansetti ja Mohegani) indiaanihõimust pärit liitlastega pequotidele kallale ja põletasid nende küla maha, koos arvatavalt 700 inimesega, kes onnides hukkusid.

Ja esimest tänupüha tähistatigi Massachusetts Bay koloonia kuberneri William Bradfordi käsul hoopis selle sõjalise võidu auks. Tänupühad on tähtsamaid pühasid USA-s jõulude kõrval, kui inimesed veedavad rohkem aega oma pere seltsis. 1970. aastast on indiaanlased aga tähistanud seda hoopis leinapäevana.

Tänupüha pole ainult USA püha, Inglismaal tähistati seda püha juba 16. sajandil esimesel poolel protestantliku vastusena katoliiklikele pühadele, Kanadas aga aastal 1578. Ja loomulikult on see püha olnud eri kohtades eri kuupäevadel, tänavu on ta USA-s 22. novembril, järgmine aasta 28. novembril.

Rahvuspühaks tegi tänupüha president Abraham Lincoln 1863, jälle nagu ilmneb, 38 siuust mehe poomise esimesel aastapäeval.