Arvustus: Nokia 808 PureView – väga hea kaamera, väga halb nutitelefon
Teine ja oluliselt veenvam argument on, et parim kaamera on see, mis sul parasjagu kaasas on, kirjutab Kahvel.ee.
Selline asjade käik on sundinud kompaktkaamerate tootjaid lisama oma toodetele funktsioone, mis peaksid kompaktkaamerad ahvatlevamaks muutma – GPS, WiFi, puutetundlikud ekraanid, panoraamvõtted, automaatne HDR jne. Lühidalt püüavad tootjad üha enam lisada telefonide funktsioone ning vastupidi.
Nokia on ilmselt ülalkirjeldatud muutusi hoolikalt jälginud ning otsustanud välja tulla telefoniga, mille kaamera peaks olema mitte piisavalt hea, vaid parem kui keskmine kompaktkaamera.
Tulemuseks on Nokia 808 PureView, millega saab küll helistada kuid mille vaieldamatult suurimaks müügiargumendiks on 41-megapikslise sensoriga ning Carl Zeissi optikaga varustatud kaamera.
Lisades siia fakti, et Nokia on läbi ajaloo teinud just väga heade kaameratega telefone (nt Nokia N8), olin PureViewd testima hakates üsnagi lootusrikas.
Kaamera või telefon?
Esmalt püüan määratleda, kas PureView näol on siiski tegemist nutitelefoniga, millel on kaamera või kaameraga, millel on mõningane nutitelefoni funktsionaalsus.
Selle esmapilgul keerulise küsimuse vastus peitub PureView opsüsteemis, milleks on Symbian versiooninimega Belle.
Lühidalt öeldes erinevad Symbian Belle ja tänapäevane mobiilne operatsioonisüsteem (Android, iOS, Windows Phone) teineteisest nagu öö ja päev.
Kõik hädavajaliku saab iseenesest tehtud – veebis kuidagi surfatud (juhul, kui brauser suudab soovitavat lehte korralikult näidata), mailid loetud (juhul, kui sul õnnestub oma mailindus üles seada), sotsiaalvõrgustikes suheldud, äratuskell helisema pandud, navigeeritud jne, kuid kõige selle juures tuleb varuda tublisti kannatust, sest Symbianis töötab kõik justkui teosammul.
Lisaks jookseb telefon regulaarselt kokku (nt tarkvarauuendusi tehes või keerulisemat veebilehte sirvides).
Siinkohal polegi mõtet pikemalt rääkida kesisest rakendustevalikust ega menüüde ülesehitusest, loogika ja kasutusmugavuse puudumisest. Ühesõnaga, operatsioonisüsteem on kahtlemata selle telefoni nõrgim külg, mistõttu on PureView kindlasti pigem helistamisfunktsiooniga kaamera kui kaameraga nutitelefon.
Riistvara – kvaliteetne kest, magedavõitu sisu
Koostekvaliteedilt on tegemist - nagu Nokia puhul ikka - väga korraliku telefoniga. Materjalivalik ei ole küll võrreldav iPhone'i või Nexus 4 omadega, kuid nurisemiseks otseselt põhjust ei ole.
PureView esikülge katab Gorilla-klaas ning tagakülg (v.a kaamera, millest räägime hiljem) on kvaliteetsest ja kareda tekstuuriga plastikust, mis haardub suurepäraselt ning muudab seetõttu PureView kui kaamera käeshoidmise mugavaks ja turvaliseks.
PureView on mõõdukalt raske, kaaludes 169 grammi. Arvestades, et tegu on pigem kaamera kui telefoniga, tuleb raskus pigem kasuks, kuna käes hoides tagab suurem kaal kaamera stabiilsuse.
Stabiilne ei ole aga PureView kaalujaotus – nimelt on telefoni ülaosas hiiglaslik mühk, mis on ülejäänud telefoniga võrreldes raske ning muudab seadme käeshoidmise esialgu harjumatuks – pidevalt on tunne, et telefon libiseb raske ülaosa tõttu käest.
Samas on arusaadav, et 41-megapiksline sensor ja selleni valgust juhtiv optika on paratamatult suured ning nende mahutamiseks on kõnealune "mühk" vajalik. Lisaks annab see PureViewle unikaalse ja minu hinnangul väga huvitava välimuse.
PureViewl on 1,3 GHz ühetuumaline protsessor ja 512 MB muutmälu. Arvestades asjaolu, et PureView peab ümber käima 41-megapiksliste piltidega, siis ei ole seda just palju.
Kiidusõnu ei saa jagada ka PureView 4-tollise AMOLED-ekraani kohta, millel on AMOLED-tehnoloogiale omaselt kergelt rohekas kuma ning liiga erksad värvitoonid. Resolutsioon on samuti tagasihoidlik 640 x 320.
Võrdlusena võib siinkohal tuua iPhone'i, mille ekraanil on 3,5 korda rohkem piksleid, ja tavapärase digipeegli, mille ekraanil 4,5 korda rohkem piksleid. Jällegi arvestades, et tegemist on kaameraga, siis oleks Nokia võinud PureView parema displeiga varustada.
Sisemist mälumahtu on 16 GB, mida on võimalik laiendada MicroSD kaardiga. Aku mahutavust 1400 mAh on ühe kaamera jaoks küll ja veel. Ühtlasi peidab PureView endas NFC kiibistikku ja micro HDMI väljundit, mille abil on mugav pilte näiteks teleriekraanilt vaadata.
Kaamera – suur sensor + hea optika = suurepärased pildid
Nüüd aga kõige olulisema ehk kaamera juurde.
Alustame numbritega – PureView sensor on mõõtmetega 10,8 x 7,5 mm ehk selle pindala on 81 mm2. Võrdluseks, et tavapärasel "seebikal" on sensori pindala vahemikus 25-43 mm2 ning 4/3-kaameratel on sensori pindala 225 mm2.
Seega on PureView sensor suuruselt umbes keskmise kompaktkaamera ja 4/3-kaamera vahel. Suurem sensor sama resolutsiooni juures tähendab teatavasti, et iga üksik piksel on suurem, mis võimaldab jäädvustada müravabamat pilti.
Seega arvestades, et PureView sensoril on tavapärasest kompaktkaamerast umbes 2 korda rohkem piksleid ning sensori pindala on u 3 korda suurem, siis on PureView pikslid suuremad kui tavapärasel kompaktkaameral.
Loomulikult ei tähenda suurem piksel alati müravabamat pilti, kuid on selle üheks suureks eelduseks, ja võib öelda, et Nokia on need eeldused väga hästi realiseerinud.
Nagu juba korduvalt rõhutatud on PureView sensoril 41 megapikslit, mis on küll tehniliselt tõsi, kuid samas ei suuda PureView üheski seades toota 41-megapikslist pilti.
Nimelt ei suuda objektiiv tagada piisavalt laia valgusvoogu, et katta kogu sensor, mistõttu jääb osa sensorist piltlikult öeldes pimedusse. Millised tehnilised kompromissid ülaltoodu tingisid, ma ei tea.
Mida aga tean, on see, et külgede suhtega 4:3 on maksimaalseks resolutsiooniks 38 megapikslit ning külgede suhtega 16:9 on maksimaalseks resolutsiooniks 34 megapikslit.
Ülaltoodu aga ei takistanud Nokia turundusosakonda, kes oskuslikult PureViewd 41-megapikslise kaamerana reklaamis (mis on muidugi teoreetiliselt tõsi), jättes mainimata, et vähemalt 3 megapikslit jäävad igal ajahetkel pimedusse.
Pildistamisel saab lisaks täisresolutsioonile valida ka 8-, 5- ja 2-megapikslise resolutsiooni vahel. Nimetatud valikute puhul jäädvustab kaamera endiselt täisresolutsiooniga pildi kuid töötleb seda väiksemaks ning püüab läbi keeruliste algoritmide müra vähendada. Ühtlasi on väiksema resolutsiooni korral võimalik rakendada tarkvaralist suurendamist.
Siinkohal on oluline märkida, et kui tavapärase tarkvaralise suurendamise korral on tulemuseks väiksema resolutsiooniga pilt, siis PureView sensori suurusest tingituna on isegi suurendades võimalik saada siiski 8-, 5- või 2-megapiksline pilt. Küll aga piiratakse nii PureView võimalusi foto väiksemaks ja müravabamaks töötlemisel.
Kaamerarakenduse käivitamine on lihtne ning selleks on kaks võimalust – kas vajutada ekraanil olevat ikooni või paremal küljel asuvat päästikunuppu.
Viimase kasuks otsustades saate telefoni uinuvast olekust kaameraks muuta u 2-3 sekundiga. Nimetatud päästikunupp on erinevalt tavalistest kaameratelefonidest kaheastmeline – pool vajutust ja kaamera teravustab ning lõpuni vajutades jäädvustab pildi.
Ühtlasi on võimalik teravustada ning pilti teha ekraani abil – lihtsalt vajuta ekraanil objektile, millele soovid teravustada ning seejärel puutetundlikule päästikule. Autofookus töötab kompaktkaameraga sarnaselt ning üldjuhul hästi.
Erandina võib välja tuua olukorra, kus kontrast pildistatava ja tausta vahel on madal, mispuhul võib PureViewl tekkida raskusi "õige" fookuse leidmisega. Samas ei ole see PureView eripära – madala kontrasti korral tekib tihtipeale raskusi isegi tippklassi kaameratehnikal.
Kahjuks ei ole PureViewga võimalik teha RAW-vormingus pilte. Arvestades selle kaamera võimekust, oleks RAW-vorming minu hinnangul olnud väga teretulnud võimalus. Samas peab mainima, et PureView oskab suhteliselt ilusasti digitaalset negatiivi JPGiks ilmutada.
Pildid on väga hea tonaalsusega ning teravad, mistõttu ei nõua palju järeltöötlust. Ka valgetasakaal suudab automaatrežiimis üldjuhul õige valiku teha, mistõttu ei leidnud ma end kordagi olukorrast, kus pildi "keeramisel" oleks tekkinud otsene vajadus RAW-vormingu järele.
Kaamera kasutajaliides on suhteliselt lihtne ning igaüks, kes on kunagi nutitelefoniga pildistanud, peaks PureView menüüd kiiresti selgeks saama.
Pildistada saab sisuliselt kahes režiimis – automaatne (Automatic mode ja Scene mode) ja manuaalses (Creative mode).
Esimese puhul saab kasutaja valida kas täisautomaatse pildistamise või erinevate eelprogrammeeritud valikute vahel – portree, maastik, lumi, lähivõte jne.
Creative Mode'is annab aga kaamera sulle vabad käed näiteks tundlikkuse valikul (80-1600), samuti saab manuaalrežiimis määrata särikompensatsiooni (+-4EV, aste 0,3). Loomulikult on võimaluste hulgas ka aegvõte, sarivõte, näotuvastus, video (1080p @ 30fps).
PureView optika pärineb Saksamaalt, Carl Zeissi tehasest. Tegemist on fiksobjektiiviga, mille fookuskaugus on 35 mm ekvivalendis 4:3 suhte korral 28 mm ja 16:9 suhte korral 26 mm.
Ava suurus on 2.4, mis on võrdväärne parimate kaameratelefonide omadega. Ühtlasi on PureView varustatud Xenoni välklambiga, mis tagab võimsama ja ühtlasema valgustuse kui tavapärastel kaameratelefonidel.
Kokkuvõte
Nokia 808 PureView on väga hea kaamera ja väga halb nutitelefon. Kompaktkaamerana võib PureView ostmist soovitada igaühele. Telefonina aga ainult neile, kes fotograafiast väga lugu peavad või kes soovivad endale reisimiseks eraldi telefoni osta.
Just viimane stsenaarium istub PureViewle ideaalselt – saab teha ilusat pilti, helistada ning hädapärast e-kirju lugeda; samas ei oota sind kodumaale naastes hiiglaslikud roaming-arved, kuivõrd PureView opsüsteem ei ahvatle sind andmesidet kasutamagi.
Loe testilugu ja vaata rohkem pilte Kahvel.ee saidilt!
