Juba 20 Tartu ülikooli teadlast on tsiteerituimate hulgas maailmas
Tartu ülikoolist on maailma 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka lisandunud viis uut teadlast. Seega kuulub 25 Eesti teadlasest väärikasse nimekirja 20 Tartu ülikooli uurijat, väidab ülikool oma pressiteates.
Septembri alguses uuenes ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Web of Science (Essential Science Indicators - ESI) ülevaade maailmas enim tsiteeritud teadlaste kohta. Tartu ülikoolist lisandus nimekirja viis uut teadlast.
Tartu ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul annavad tulemused kinnitust Tartu ülikooli poolt loodud soodsatele tingimustele eduka teadustöö läbiviimiseks. „Nimekirja kuulumine tunnustab Tartu ülikooli kui tugevat teadusülikooli, kus on üha täienevad kaasaegsed võimalused uurimistööks ning talendikad inimesed uudsete ideega,“ räägib Kirm.
Eesti teadlastest lisandusid nimekirja keskkonnateaduse ja ökoloogia valdkonna uurijad Anto Aasa 551 tsiteeringuga, Rein Ahas 564 ja Ülo Mander 537 tsiteeringuga. Molekulaarbioloogia ja geneetika valdkonna uurijatest jõudsid 1% enim tsiteeritumate hulka siirdegenoomika projektis töötavad Markus Perola 2299 ja Reedik Mägi 1422 tsiteeringuga.
Kirmi sõnul ei kuulu tsiteeritav teadusmaterjal vaid tippteadusesse, vaid omab olulist rolli ka igapäevaelus. „Prof Ahase grupi mobiilpositsioneerimise alased tööd kuuluvad ühtepidi tippteaduse hulka nagu äsjased tulemused näitavad, ent samas on neil ka suur praktiline tähtsus, mis aitab analüüsida ja korraldada igapäevaelu,“ sõnab Kirm, lisades, et viimastel aastatel Euroopa liidu struktuurfondide kaudu tehtud investeeringud teadus-arendusetegevusse loovad head eeldused selle numbri edasiseks kasvuks.
Thomson Reuters ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Üheks tsiteeringute hulga heaks näitajaks on see, kui palju kellegi tsiteeritavus ületab vastava valdkonna 1% künnise. Tartu ülikooli psühholoogia instituudi juhataja prof Jüri Alliku poolt tehtud kokkuvõte näitab, et kümne ja poole aasta jooksul, mil ülevaadet on tehtud, on Eestiga seotud uurijad avaldanud kokku 10 032 tööd erinevates ajakirjades.
Neid artikleid on teistes teadusartiklites viidatud kokku 96 375 korda, mis teeb keskmiseks viidatavuseks, veidi alla maailma keskmise (10,5 viidet artikli kohta), 9,61 viidet artikli kohta. Allik leiab, et kui Eesti teadus jätkab oma tsiteeritavuse kasvu sama tempoga, siis 2014. aasta lõpuks peaks Eesti teaduse mõjukus jõudma järele maailma keskmisele tasemele, mis tähendab kuulumist paarikümne maailma parima teaduse hulka.
