Galapagos valmistub ajaloo suurimaks massimõrvaks
Kolme Saaremaa suuruses, Ecuadorile kuuluvas Galapagose saarestikus vajab hävitamist 180 miljonit rotti.
Saarestikus, mis andis otsustava panuse Charles Darwini evolutsiooniteooria kujunemisel, ei jäänud kohaliku looduse kaitsmiseks enam muud üle.
Rändrotid ja mustad rotis saabusid saartele vaalapüüdjate ja piraatidega 17. sajandil, hakates ohjeldamatult paljunema, pistes oma teel nahka ka kohalike lindude, roomajate ja kahepaiksete munad ning pojad. Ohus on ka kuulsad Galapagose hiidkilpkonnad.
Rotid hävitavad ka taimestikku, ning kuigi nende hävitamine on kallis ettevõtmine, peeti seda juba vältimatuks.
Pinzonil on juba kokku loetud kümme rotti iga ruutmeetri kohta, mürk on aga spetsiaalselt töödeldud ainetega, mis meelitavad seda sööma küll rotte, väidetavalt peletavad aga mürgist eemale kõik muud kohalikud asukad. Pinzoni kohal tiirutanud 34 pistrikku püüti enne suurt rottide massimõrva kinni, et nad kogemata surnud rotte sööma ei kipuks, ka 40 iguaani veeti saarelt selleks ajaks ära.
Galapagose saared on UNESCO maailmapärandi nimekirjas juba 1978. aastast, kuid 2007 UNESCO hoiatas, et need saared on ohus, ühe põhjusena mainides ka invasiivseid liike (so rotte).