Kõik sai alguse 12 aastat tagasi, kui Eestis jõustus digitaalallkirja seadus ja ning seejärel – 2001. aasta veebruaris – asutati Sertifitseerimiskeskus.
Esimese digiallkirja andmiseni läks veel aega. Sama aasta 17. septembril kanti SK Sertifitseerimise Riiklikusse Registrisse, mis seadustas SK poolt osutatava sertifitseerimisteenuse ja lõi aluse seadusliku digitaalallkirja rakendamiseks Eestis. 14. detsembril allkirjastasid siseminister Tarmo Loodus ja SK tolleaegne juhataja Kalle Tarien lepingu, mille kohaselt hakkas SK osutama siseministeeriumile digitaalallkirja seadusega kooskõlas olevat sertifitseerimisteenust.
Esimene digiallkiri anti 7. oktoobril 2002. aastal ehk neli päeva pärast digitaalallkirjastamise programmi DigiDoc valmimist - Tallinna ja Tartu linnapead allkirjastasid kahe linna vahelise infotehnoloogia alase koostöölepingu. Sellest sai esimene digitaalselt allkirjastatud dokument Eestis.
29. jaanuaril 2003. a avati koos Eesti Telefoniga DigiDoc-portaali sõnumivärav, kus saab digitaalselt allkirjastada fakse ja kõnet.
Sama aasta maikuus kirjutasid Soome rahvastikuregistrikeskus ja SK alla koostööleppele, mille kohaselt hakkasid Soome ja Eesti ühtlustama riikidesisest ja riikidevahelist digitaalallkirjade ja digitaalsete dokumentide vahetust puudutavaid standardeid, tehnoloogiaid ja praktikaid.
Tänaseks on kümne aastaga antud enam kui 97 830 000 digitaalset allkirja ning lähinädalate jooksul täitub maagiline 100 000 000. Millal see täpset juhtub, saab ennustada siin.
