Mõistagi on loomahaigusi vaja uurida, nende vastu rohtu leida ja epideemiaid vältida. Suu- ja sõrataud on endiselt mureks, seagripist ja muudest liigipiire ületavatest haigustest rääkimata. Kuid nüüd kavandatava USA rahvusliku bio- ja agrokaitsekeskuse (NBAF) ehitamisel sisejulgeoleku ametkonna alluvuses ei ole mitte kõik funktsioonid läbipaistvad.

Koht, nimega Manhattan (Kansases, mitte New Yorgis) valiti välja kolmeaastase kaalumise tulemusel, kuigi pole just teada, kes selle otsuse langetamisse kaasati. Igatahes olevat otsus esitatud osariigile tingimusel "võta või jäta." NBAF-i projekt on laual juba 2008. aastast alates, kuid president Barack Obama pole seni sellele raha leidnud. Ja isegi kui leiaks, ei valmis see hiigellabor enne 2020. aastat.

Seitsme jalgpalliväljaku suurune plats Kansases seisab praegu tühjana, ja vähemalt Kansase ülikoolis valitseb suur huvi hiiglasliku teaduskeskuse ehitamise vastu. Ka see, et nendel asus seal juba oma Biojulgeoleku Uurimisinstituut (BRI), aitas oluliselt kaasa kohavalikule. Uues keskuses töötaks 300 inimest, üritades leida loomahaigustele vaktsiine ja vastumeetmeid, aga kuna tegemist on viirustega, mis võivad kujuneda ka biorelvadeks, tuleb selle keskuse turvalisusele erilist tähelepanu osutada.

Eelmised pool sajandit uuriti ohtlikke loomahaigusi Plumi saarel, just New Yorgi esisel, aga sisejulgeoleku ametkonnad liigitasid selle liiga terrorismialtiks sihtmärgiks. Ja otsustati, et uus hiigellaboratoorium tuleb ehitada mujale. Nüüd siis Kansasesse.

Kansases tekkis aga protest. Kardetakse, et ohtlike loomahaiguste uurimine just karjakasvatusele keskendunud osariigis võib sealsetele kariloomadele ohtlikuks muutuda. Üks raport väitis nimelt, et uue uurimiskeskuse kavandatava 50 aastase eksistentsi ajal on 70 protsendine oht mõne ohtliku patogeeni lekkeks, kuigi tegemist ongi järguvõrra turvalisema rajatisega kui senine Plumi saare oma. Aga Plumi saar on isoleeritud koht, Kansase Manhattan seda ei ole.

Selle raporti vastu paisati kähku avalikkuse ette teine, väites, et lekkeoht on vaid 0,11 protsenti.

Paraku kogu ilusast loomahaiguste tõrjumise jutust hoolimata ei tasu unustada, et Plumi saare keskus oli minevikus ka olulisemaid biorelvakeskusi. Suu- ja sõrataudi pole USA-s kariloomade seas olnud juba 1929. aastast alates, kuid on teada, et Plumi saarel pääses selle patogeene siiski laborist välja.