Suitsetajatele see loomulikult meeldis, enam ei pidanud ise tubakat plärusse voolima, nüüd võis juba võtta karbist sigareti, panna suhu ja otsast põlema. BBC kirjutab leiutajast, kes on andnud oma panuse miljonite inimeste kopsuvähki suremisse.
Tundub ohutu, kuid sigaret on tänapäeval üks tapvamaid asju maailmas. Ja seega tekibki küsimus kuidas peaksime me suhtuma sigareti leiutajasse - kas kui teerajajasse või kui ühte ajaloo koledamasse massimõrvarisse.
Bonsacki masin oli Duke'i ette seadnud nimelt ootamatu probleemi - kui varem voolis tema vabrik kokku 200 sigaretti päevas, siis uus masin tegi päevas 120 000, ehk viie päevaga valmis terve USA tollane tarbimine.
Ja Duke pidi muutma suitsetamise massihulluseks, muud moodi tema masin töötada ei saanud. Ainuüksi 1889. aastal kulutas ta reklaamile 800 000 dollarit (tänases rahas 25 miljonit). Kuni 1911. aastani oli tal USA turul tõeline monopol.
Suitsetamise propaganda on toonud kaasa ka kultuurilise pöörde. Veel Duke'i ajal oli sigaret naise suus kindlamaks märgiks, et tegemist on prostituudiga, tänaseks on aga üha enam naisigi suitsu ette pannud. Sellele aitas kaasa juba teine mees - 1920. aastatel USA-s sigaretist naiste vabaduse sümboli teinud propagandameister Edward Bernays.