Enamik inimestest tunneb alateadlikku hirmu kirurgiliste operatsioonide ees - nendega seostuvad tüsistused, valu ja veri. Kuid paistab, et üht tüüpi operatsioonide ees on hirm kaduma hakanud, see on keisrilõiked.

Näiteks Pfalzis asuvas Landaus on iga teine sündinu ilmale toodud keisrilõikega. Saksamaal tervikuna juba 31,6 protsenti sündinutest. Vaid kümnendik keisrilõigetest on ette võetud ema ja lapse tervise kaitseks, ülejäänute põhjendatuse üle võib tõsiselt vaielda.

Keisrilõigete põhjuseid tuleb otsida küll mujalt kui vaid emade viitsimatusest imikut jõuga ilmale pressida, põhjused on hoopis selles, et üha enam emasid sünnitab vanemas eas, loodete kehakaal on kasvanud, ja ka enneaegsete sündide hulk on hakanud kasvama. Teine isearasus on see, et kui tavaline sünd pole siiski täpselt ajastatav, siis keisrilõige on. Ja niimoodi saavad vanemad ka võimaluse lapse sünnipäeva mõjutada, iseasi kui loomulik see enam on.

Meditsiin on tänapäeval küll tohutult arenenud, aga arstid siiski kutsuvad üles ettevaatlikkusele, on ju tegemist ikkagi potentsiaalselt eluohtliku lõikusega. Enamik emadest, kes keisrilõiget paluvad, ei oska sellega isegi arvestada.

Tromboosioht on pärast keisrilõiget tohutult suurem kui normaalse sünnituse järel. Teadlased on ka väitnud, et keisrilõikega ilmale toodud lastel on suurem soodumus haigestuda suhkruhaigusse, allergiatesse, astmasse, jne, ja seetõttu Saksamaa günekoloogide selts soovitabki jääda normaalse sünnitamise juurde ja vähendada keisrilõigete osakaalu.