Tüütu vürtsiallergia kiusab nii toidusõpru kui ka kosmeetikakasutajaid
Kujutage ette, et te ei saa mitte kunagi restoranis käia, meiki kanda, magusaid parfüüme nuusutada ega süüa suurt osa kaupluselettidel pakutavast toidust, kirjutab MedicalXpress.
Ameerika allergia-, astma- ja immunoloogiakolledži ACAAI California osariigis Anaheimis toimuval teaduslikul aastakoosolekul esinevad allergoloogid kinnitavad, et maitseaineallergia all kannatava kahe-kolme protsendi jaoks elanikkonnast on see igapäevane tegelikkus.
Maitseaineid kasutatakse väga laialdaselt toiduaine- ja kosmeetikatööstuses, aga neid leidub ka näiteks hambahooldustoodetes.
USA toidu- ja ravimiamet FDA maitseainete kasutust ei reguleeri, mistõttu pole nende sisaldust sageli etikettidele märgitud. Taolise olukorra tõttu on maitseained tõenäoliselt ühed kõige raskemini tuvastatavatest ja raskemini välditavatest allergeenidest Ameerika Ühendriikides.
Umbkaudsetel hinnangutel piirdub maitseaineallergia osakaal kõigis toiduallergia-juhtumites kahe protsendiga. Küll aga on haigus ühiskonnas aladiagnoositud, peamiselt seetõttu, et puuduvad usaldusväärsed nahaallergia-testid või vereanalüüsi meetodid.
"Ehkki maitseaineallergia paistab olevat haruldane, eeldame praeguses olukorras, kus mitmesuguste maitseainete kasutamine rahva toiduvalikus ja kosmeetikatoodete koostises üha valdavamaks muutub, et allergia hakkab ilmnema üha enamatel ameeriklastel," rääkis ACAII endine president allergoloog dr Sami Bahna.
"Maitseaineallergiaga patsiendid on allergeeni vältimiseks sageli sunnitud rakendama äärmuslikke meetmeid. Tulemuseks võivad olla üliranged piirangud menüüle, elukvaliteedi mandumine ja mõnikord alatoitlus."
Dr Bahna märkis, et maitseainete laialdase kasutamise tõttu kosmeetikatoodetes on naistel suurem oht maitseaineallergiate kujunemiseks.
Nii jumestustooted, ihuõlid, hambapastad kui lõhna-ained võivad sisaldada üht või mitut maitseainet. Samuti on maitseaineallergia kujunemise risk kõrgem neil, kellel on allergia kase õietolmu või puju suhtes.
Sageli on maitseaineallergia vallandajaks kaneel või küüslauk, kuid esmareaktsiooni võib põhjustada ükskõik mis mustast piprast vanillini.
Paljud maitseainesegud koosnevad kolmest kuni kaheksateistkümnest maitseainest; mida vürtsikam on maitseaine, seda suurem on allergia väljalöömise tõenäosus.
"Maitseainete keetmine, röstimine, praadimine ja muu kuumtöötlemine võib allergiat põhjustavate ainete osakaalu kahandada, kuid mõnede maitseainete allergilisust võib kuumutamine hoopis võimendada," märkis dr Bahna.
"Selle allergia komplitseerituse tõttu soovitavad allergoloogid sageli ravikuuri, mis eeldab maitseainete ranget vältimist. See võib aga olla väga keeruline ülesanne."
Allergia võib puhkeda maitseainete sissehingamise, söömise või puudutamise peale. Sümptomid varieeruvad kergest aevastamisest eluohtliku anafülaktilise šokini.
Dr Bahna osutusel tuleks maitseaineallergiat kahtlustada inimestel, kellel esineb sageli allergilisi reaktsioone omavahel mitte seotud toitude peale juhul, kui need on valmiskujul või poolfabrikaadina poest ostetud, kuid kes ei reageeri allergiliselt samasuguste roogade söömisele juhul, kui toidud on valmistatud kodus.
Ka inimestel, kellel on teadaolevalt allergia vaid ühe maitseaine suhtes, võib tabada ülitundlikkus mitmete vürtsisegude manustamisel.
Dr Bahna juhtis oma ettekandes tähelepanu maitseainesegude iseärasustele. Tema osutusel sisaldab Hiina traditsiooniline viievürtsisegu tegelikult seitset maitseainet, inglise keeles eksitava nimetusega nelkpipar e vürts (allspice) aga ainult üht.
Samuti ei tähenda maitseainesegu nimetus alati, et selle koostis on samane mõne teise tootja samanimelise seguga. Näiteks karripulbreid on mitut sorti ning need kõik sisaldavad eri vahekordades paljusid maitseaineid.
