USA relvastuse iga tuli jutuks presidendikandidaatide väitluses, kui vabariiklane Mitt Romney tõi selle välja näitena USA sõjalise valmisoleku nõrgenemise kohta. Kui Romney ütles, et USA merevägi on väikseim pärast 1917. aastat, pareeris president Barack Obama selle väite, mainides, et tänapäeval on mereväel ka vähem hobuseid ja tääke, vahendab Associated Press.
Kuid analüütikute sõnul on õhujõudude relvastuse vananemine tõeline probleem ja asi läheb kindlasti hullemaks, olenemata sellest, kes teisipäevased valimised võidab. Probleem tekkis külma sõja järgse aja pingelanguse, lennukite konstrueerimistõrgete ja ülekulude tõttu, mis on takistanud uue põlvkonna õhusõidukite väljatöötamist.
Eesootavad kulukärped vähendavad veelgi USA õhujõudude võimet end uuendada. Samas sunnib seda tegema Hiina tõus maailma suurvõimuks.
Eisenhoweri pärand – KC-135 Stratotanker
USA ei oleks ilmselt ette kujutanud õhusõda Iraagi, Afganistani ja Liibüa kohal ilma KC-135 Stratotankerita, mis on USA õhujõudude peamine tankurlennuk, mis võimaldab hävituslennukitel pikkade vahemaade taga õhus püsida.
KC-135 võeti kasutusele president Dwight D. Eisenhoweri ajal 1956. aastal. Kasutusel olevast umbes 400-st Stratotankerist uusim tegi oma esimese lennu 1964. aastal.
„Me oleme tundmatul alal,“ ütles kolonelleitnant Brian Zoellner, kes on lennanud KC-135-ga 15 aastat ja juhib operatsioone Jaapani Okinawa saarel asuva Kadena õhujõudude baasi 909. tankureskadrillis. „Teadmata on see, millisel hetkel muutub KC-135 kasutamiskõlbmatuks.“
Väljatöötamisel on tankurlennuk KC-46A, kuid enne viit aastat seda relvastusse ei võeta. Kui kongressi tahe peale jääb, võivad Stratotankerid lennata veel kuni 2040. aastateni.
1970. aastate show – F-15, F-16 ja A-10
USA õhujõudude peamine tööhobune pärast Vietnami sõda – F-15 – oli mõeldud umbes 5000 lennutunniks. Nende lennukite tööiga on aga nüüdseks sellest enam kui kolm korda pikemaks muutunud ja ulatub 18 000 lennutunnini.
Teine võtmetähtsusega hävitaja F-16 on olnud kasutusel alates 1979. aastast. Vanimaid neist hakati kasutuselt maha võtma kaks aastat tagasi.
Veel üks 1970. aastate lennuk on maavägede toetuseks õhust mõeldud A-10 Thunderpolt. Neil vahetatakse praegu tiibu, sest vanad hakkasid pragunema. Lennukite uuendamiseks kulub 2013. aastal 2,25 miljardit dollarit.
Uued hävituslennukid on radaritele nähtamatud F-22 Raptor ja F-35 Joint Strike Fighter, kuid F-22 tootmine lõpetati, sest selle tükihind ulatus poole miljardi dollarini. Ka F-35 puhul on probleemiks hind ning lisaks viivitused tootmisel. F-35-st on saanud USA kaitseministeeriumi kõige kallim programm läbi aegade.
Spioonilennukid 1950. aastatest – U-2
Legendaarne spioonilennuk U-2 „Dragon Lady“ on endiselt kasutusel Põhja-Korea ja muude „kuumade“ riikide jälgimiseks. Esimene U-2 tõusis õhku 1955. aastal. Paljude analüütikute arvates teeks mehitamata Global Hawk sama töö ära efektiivsemalt, kuid kongress on selle mõtte maha matnud. U-2 moderniseerimiseks on investeeritud 1,7 miljardit dollarit.
Lemmikpommitaja B-52
Ikooniline? Jah. Kaasaegne? Ei. Auväärne B-52 on endiselt USA õhujõudude strateegiliste pommitajate lipulaev. Lennuk on pärit 1954. aastast ja hakkas vananema juba Vietnami sõja lõpuks, kuid ligi sada seda tüüpi lennukit on endiselt kasutusel.
1970. aastatel töötati B-52 asendamiseks välja B-1. President Jimmy Carter peatas selle programmi, kuid Ronald Reagan taaselustas. Pärast 1988. aastat pole aga ühtki B-1 toodetud.
Järgmisena tuli B-2 Spirit, mis lendas esimest korda 1989. aastal. Neid on ehitatud vaid 21 tükki ja üks lennuk maksab kaks miljardit dollarit.
***
Kõiki neid lennukeid on suurel määral moderniseeritud ning enamik eksperte on nõus, et USA õhujõud on endiselt kõige paremini varustatud maailmas. Tänu intensiivsele ja kallile hooldusele ei hakka USA lennukid ka taevast alla kukkuma.
„Põhjus, miks tehnika on nii vananenud, on selles, et esimesed kümme aastat pärast külma sõja lõppu arvasid poliitikud, et ühendriigid on jõudnud suure rahu ajastusse,“ ütles konservatiivse mõttekoja Lexingtoni instituudi esindaja Loren Thompson. „Siis veedeti järgmised kümme aastat, võideldes vaenlasega, kellel polnud õhujõude ega õhutõrjet. Nii jäeti õhujõud 20 aastaks unarusse ja praegune olukord peegeldab seda tõsiasja.“
Strateegiliste ja eelarvealaste hinnangute keskuse esindaja, endine õhujõudude kolonel Robert Haffa lisas, et kuigi maaväed olid peamine mure Iraagis ja Afganistanis, on õhujõud tulevikus võtmetähtsusega, kui USA pöörab pilgu Vaiksele ookeanile ja tugevnevale Hiinale.
Erinevalt USA eelmistest vastastest on Hiinal tõsiseltvõetavad õhujõud, mis suudavad rünnata USA baase regioonis, mistõttu on vaja heidutust kaugemal kui Jaapan ja Guam, mis võivad olla ka Põhja-Korea rakettide löögiulatuses.
„Kuna riik püüab üha rohkem keskenduda Vaiksele ookeanile, muutuvad need pikamaa ründeplatvormid eriti tähtsaks,“ ütles Haffa. „Lennukid nagu B-52 ei suuda lihtsalt ellu jääda.“
