Koletis või inimene, ikka vaadatakse silma
Koletisi on tegelikus maailmas küll oluliselt vähem kui näiteks mängude- või arvutimaailmas, kus fantaasiaks rohkem ruumi. Kuid nüüd juhatas üks 12-aastane poiss teadlased uue järelduseni.
Inimestel on nimelt kalduvus ka teistsuguseid olevusi, kelle kehaehitus erineb kardinaalselt inimese omast kohelda inimestena. Ja kontakt saavutatakse ikka ja alati pilkude ristudes. Inimestel on mingi eriline omadus näha kõigepealt silmi, ka siis kui vastas oleval koletisel asuvad silmad kuskil mujal kui näos.
Teadusliku töö autoriteks on märgitud Briti Columbia ülikooli psühholoogiaprofessor Alan Kingstone ja tema nüüdseks 14-aastane poeg Julian Levy. Ilma poja tehtud järelduseta poleks ilmselt asja teaduslikult kontrollima hakatudki, pole ju koletisi tegelikult olemas.
Kui Julian oli 12-aastane, tuli ta isa juurde järeldusega, et inimene otsib sotsiaalset suhtlust teise osapoole silmadest, isegi siis kui tegemist on väljamõeldud koletisega, kelle silmad asuvad näiteks põlvede kohal. Ja seega pole ka vahet, kas silmad asuvad näos või mujal, kirjutab väljaanne Science.
