Täna ajaloos: kuidas prantslased Brasiilias kolooniat püüdsid rajada
Koloonia nimega Prantsuse Antarktika (France Antarctique), mis 1. novembril 1555 püsti pandi, ei asunud lõunamandril, vaid praeguse Rio de Janeiro esisel. Kestis ta 12 aastat.
Prantslaste huvi Lõuna-Ameerika vastu oli sel ajal tohutu. Legendid väitsid lausa, et keegi Jean Cousin olevat Amazonase suudme avastanud juba neli aastat enne Christopher Kolumbuse esimest Ameerika-retke, aga tõendeid pole. Ka 1504. aasta kohta on väidetud, et prantslane Binot Paulmier de Gonneville olevat Brasiilia rannikul olnud, jälle tõenditest napib. Ja tema omakorda väitis, et ta leidis prantslastest kaupmehi juba ees.
Ja nii püsib tänaseni Brasiilia esmaavastajana Euroopas kirjas Pedro Álvares Cabral 1500. aastast. Portugal alustas sealse ranniku koloniseerimist võidu prantslastega.
Kindel on see, et 1. novembril 1555 pani prantslasest viitseadmiral Nicolas Durand de Villegaignon jala maha Guanabara lahes oleval Serigipe saarel, praeguse Rio de Janeiro ees, kuhu tema ja ta hugenottidest kaaslased rajasid Fort Coligny nimelise kantsi. Ja prantslased üritasid kohe luua ka liitu kohalike indiaanihõimudega, kes olid Portugaliga sõjas. 1557. aastal saabus kolooniasse veel järgmine Prantsuse laevastik, seekord tuues kaasa ka kalvinistidest koloniste.
Prantslaste katse Lõuna-Ameerikas jalga maha panna oli vastuolus paavsti bullaga, mis oli jaganud Uue Maailma Hispaania ja Portugali vahel. Pariis eelistas vilistada sellele bullale, aga sõjajõust jäi väheks, et säilitada kolooniat niivõrd kaugel lõunas.
1560. aastal sai Portugali ülemkuberner Brasiilias Mem de Sá igatahes käsu prantslased minema ajada. Fort Goligny purustati kolme päevaga, Villegaignon läks Prantsusmaale tagasi, aga kolonistid põgenesid indiaanlaste juurde metsa. Portugali võimud rajasid Rio de Janeiro linna 1565. aastal, ja kaks aastat hiljem ajasid nad lõpuks viimasedki prantsuse kolonistid sealtkandist minema, on kirjas Wikipedias.
Prantslaste katsed Brasiilias jalga kinnitada muidugi sellega ei lõppenud. 1579. ja 1582. aastal katsetati, aastaiks 1612-1615 pandi püsti ka uus koloonia France Équinoxiale praeguse Maranhão osariigi aladel. 1711. aastal vallutas bretoonist korsaar René Duguay-Trouin ka Rio de Janeiro, et sealne kuberner lunaraha vastu jälle vabaks lasta.
