Kas külm ilm muudab meid külmetushaigustele vastuvõtlikumaks?
Uurijad on välja pakkunud mitmeid selgitusi, mis võivad toimida üksi, samaaegselt eraldi või üksteisega kombinatsioonis, vahendab mental_floss.
Ilm ja kliima
Gripile ja külmetushaigustele paistavad hästi sobivat külm talveilm ja sellega kaasnev õhukuivus.
Kuivas õhus püsivad viirused kauem elus kui niiskes õhus; lisaks säilitavad need külmade temperatuuride juures kauem nakkavuse ka lahtistel pindadel nagu poeletid, ukselingid, klaviatuurid jne.
Kuiv õhk tähendab mutsiini (tati) vedelikusisalduse vähenemist ning kuivemaid ninasõõrmeid ja hingamisteid, mis teeb organismi sattunud viirustele olemise uues kodus mugavaks.
Merisigadega tehtud katsest nähtus, et gripiviirus kandub paremini edasi kuivas (20-protsendise õhuniiskusega) ja jahedas (+5°) õhus, kuid temperatuuri ja niiskuse kerkides hakkab selle nakkavus taanduma.
30-kraadise palavuse ja 80-protsendise õhuniiskuse juures ei nakatunud merisead grippi enam üldse!
Inimkäitumine
Sügisesel-talvisel ajal, mil lapsed lähevad pärast suvevaheaega lasteaeda või kooli ning inimesed veedavad üldse rohkem aega tubastes oludes üksteisega tihedamalt suheldes, on viirustel lihtne levida arvestatava suurusega peremeesorganismi-rühmade sees ja neist välja.
Isegi troopilistes ja ekvatoriaalsetes regioonides, kus talve pole ja grippi nakatutakse aastaringselt, kasvab nakatumus vihmahooaegadel, mil inimesed veedavad rohkem aega siseruumides.
Inimese füsioloogia
Inimeste, nagu paljude teistegi imetajatega, toimuvad aastaaegade vaheldumisel füsioloogilised muutused, mis sageli on seotud valge ja pimeda aja vaheldumise tsüklitega.
Talvisel ajal võivad mitmed väikesed nihked meie immuunsüsteemi toimimises — näiteks organismi toodetava D-vitamiini koguse kahanemine — meid mõne kuu vältel viirustele tavalisest vastuvõtlikumaks teha.
