Kaks Kanada südame-veresoonkonna arstide kongressil esitletud uurimust näitavad, et gripivaktsiinil on potentsiaali südame tervise säilitamise ja südame-veresoonkonna häirete, nt rabanduste ja ajuinfarktide ennetamise vallas, vahendab Medical Xpress.

Naistekolledži haigla WCH ja Toronto ülikooli kardioloogi dr Jacob Udelli ja töörühma uurimus keskendus 1960ndatest aastatest alates avaldatud temaatilistele uuringutele.

Ilmnes, et gripivaktsiin kahandas pookimisjärgse aasta jooksul ägeda südamehäire — südamerabanduse, peaajuinfarkti või kardiaalse äkksurma — riski platseeboga võrreldes u 50 protsenti.

Sarnane tendents ilmnes gripivaktsiini ja ükskõik mis põhjusel suremise vahel, mida vaktsiin kahandas u 40 protsenti. Gripivaktsiin kahandas südamehäirete ja neist johtuva surma riski nii südamehaigetel kui ka tervetel katsealustel.

Kokku hõlmasid analüüsitud uurimused 3227 patsienti, kellest umbes pooltel oli diagnoositud mõni südamehaigus. Pooltele patsientidest määrati gripivaktsiin; neile, kes end enamasti pookida ei olnud lasknud, anti platseebovaktsiini.

Dr Udelli osutusel toetavad meta-analüüsi tulemused küll kehtivaid juhendeid meedikutele, mille kohaselt gripivaktsiin on varem südamerabandusi kogenud patsientidele soovitatav, kuid mitte ainult gripiohu kahandamise eesmärgil.

Autor usub, et mastaapsem rahvusvaheline uurimus aitaks korrelatsiooni vaktsineerimise ja südamehäiretesse suremuse kahanemise vahel veelgi tugevamini kinnitada.

Teine uurimus, mille viisid läbi doktorid Ramanan Kumareswaran ja Sheldon Singh Toronto Sunnybrooki meditsiiniteaduste keskusest, keskendus gripivaktsiini mõjudele patsientide juures, kellele olid siirdatud südame-defibrillaatorid.

Haigetel, kes gripivaktsiini ei saanud, esines keskmisest rohkem defibrillaatori-seansse. Täpsemalt vajas gripihooajal defibrillaatori abi vähemalt ühel korral 10,6 protsenti vaktsineeritud patsientidest, samas kui vaktsineerimata patsientidest nõudis süda defibrillaatoriga turgutamist 13,7 protsendil.