Kuu, mida varem peeti kuivaks ja tolmunud kohaks, kannab olulisel määral ka vett, mis on ennekõike koondunud taevakeha lõunaosa pimedamatesse kraatritesse, kuhu päike kunagi ei paista, vahendab väljaanne SEN. Kui 2009. aastal kukutati NASA aparaat LCROSS koos Centauri raketiga Cabeuse kraatrisse, võis õhku paiskunud pinnasest selgelt tuvastada ka vett. Ja tänavu suutis NASA Lunar Reconnaissance Orbiter tuvastada, et Shackletoni kraatri pinda katab jää.
See kõik teeb Kuu lõunapoolusest Maa inimestele huvitava piirkonna, sest niigi inimestele hädavajalikku vett on võimalik ka lõhestada vesiniku ja hapniku aatomiteks, mis annaks ühtlasi energiat. Kui sinna ehitada uurimisjaam või koloonia, oleks mitmed selle toimimise suuremad probleemid kohe lahendatud.
Astrium on valmis ehitama 500 miljonit eurot maksvat mehitamata maandurit Moonlander, et seda Kuu lõunanabale maha panna. Kahejärguline kosmoseparaaat saadetaks Maalt teele Sojuz-raketiga, näiteks Kouroust Prantsuse Guajaanast, aastal 2018 või hiljem. Stardiraketist eraldununa jõuaks kahest moodulist koosnev aparaat Kuu orbiidile, seejärel võtab maandur suuna Kuule.
Kuigi see kõik tundub lihtne, on asi kaugel sellest. Niivõrd ebatasasele pinnale maandumisel on vaja palju paremal tasemel eelhoiatussüsteeme, kui praegu olemas on. Aparaat vajab ka autonoomset juhtimisüsteemi, et ta maandumisel puruks ei kukuks.
Moonlanderile kavatsetakse kaasa panna ka miniatuurne kuukulgur. Juhul muidugi, kui Euroopa Liidu ministrite konverents sellise ideega edasiminekuks loa annab.
