24. oktoober - kuupäev, mil USA börs kokku kukkus, aastal 1929
1929. aasta majanduskrahh, mis New Yorgi börsilt pihta hakkas, oli rängim majandusvapustus maailmas enne 2008. aastat.
24. oktoobril 1929 kaotas aktsiaturg ühe päevaga oma väärtusest 11 protsenti, ja langus suudeti peatada vaid sellega, et mõjukamad pankurid hakkasid tegema tugioste. Ravim, mis oli aidanud peatada 1907. aasta börsipaanikat, oli ka sel päeval veel edukas. Kuid siis tuli peale nädalavahetus, mil kogu USA ja seejärel ka maailma meedia börsikrahhist kirjutada jõudis, süvendades paraku ka paanikat.
Mustal Esmaspäeval 28. oktoobril 1929 langes Dow indeks juba 13 protsenti, tollaseks rekordlanguseks. Mustal Teisipäeval 29. oktoobril langus jätkus, veel 12 protsenti, börsimaaklerid tormasid odavnevaid aktsiaid käest müüma, ühe päevaga müüdi koguni 16 miljonit aktsiat, mis oli kõigi aegade rekord. Legendid, nagu pankrotistunud ärimehed oleks ridamisi pilvelõhkujate akendest alla hüpanud ei vasta küll tõele, aga ahastamist oli maailmas küllalt.
Tugiostudest, mida tegid William C. Durant ja Rockefellerite perekond, ei piisanud börsilanguse peatamiseks. 30. oktoobril börs küll veidi toibus, aga kõige madalamale langesid aktsiakursid 13. novembril 1929. Enamik riike oli sel ajal sunnitud lahkuma kullastandardilt. Pankrotilaine jättis miljoneid inimesi ilma tööta, tekkis soodus pinnas kuritegevuse levikuks ja ka totalitaarsete ideoloogide võidukäigule. Paljud riigid hakkasid kriisist toibuma alles 1933. aastal, kuid enne tuli Teine Maailmasõda peale, kui majandus jälle korda saadi.
Börsikrahhi ajendiks oli alates Esimese maailmasõja lõpust alanud spekuleerimis- ja investeerimisbuum, nn "möirgavad kahekümnendad", mis innustas sadu tuhandeid ameeriklasi oma raha aktsiatesse kinni panema, paljud võtsid veel selleks laenu, et aktsiaid kokku osta.
Laenukoorem riigis kerkis juba 8,5 miljardi dollarini, mis oli enam kui terves riigis sularaha käibis. Ja ajal, mil maailm veel oli harjunud sellega, et iga rahatäht on garanteeritud kullas, tõi selline võlasõltuvus kaasa tõelise probleemi. 1929. aastal sai buum otsa ja kogu maailm langes Suure Depressiooni küüsi.
Suur Depressioon polnud siiski kõige rängem kriis tollases maailmas. Kuigi NSV Liidu majandus oli muust maailmast isoleeritud, tõi kolhoosikorra sunniviisiline kehtestamine selles riigis (1928. aastast alates) kaasa suure näljahäda, mis on Ukrainas saanud endale nime Holodomor, koos küüditamiste ja Suure Terroriga. Kui läänemaailmas pidid miljonid inimesed seisma töötute järjekorras, tuli sotsialismi ehitanud NSV Liidus sel ajal miljoneid näljaohvreid maha matta.
