Maailma vanim kilpkonn ukerdas kunagi ringi praeguse Poola aladel
Sileesias asuv Poreba linn pääses nüüd ka maailmakaardile - sealt leiti maailma vanim kilpkonn, küll 215 miljoni aastaga juba kivistununa.
Triiase ajastust pärit fossiil, hinnanguliselt 215 miljonit aastat vana, peaks ehk teadlasi üle aitama ka seni vaevavast küsimusest, kuna siiani pole veel teada millisest olendist kilpkonnad lõpuks välja arenesid, teatas Soome rahvusringhääling YLE oma uudistes.
Kuuludes liiki nimega Proterochersis robusta pole Poola leid küll enneolematu, sama liigi esindajaid on tuvastatud näiteks Saksamaa aladel, ja vähemalt piltidest võib järeldada, et tollase kilpkonna kehaehitus tänapäevastest väga palju ei erinenudki.
Kilpkonnadegi eelkäijaid otsitakse varasemate sauruseliikide seast, kuigi kilpkonnad kõndisid samasuguse liigina kui praegu Maa peal juba siis, kui osa kurikuulsamatest sauruseliikidest veel väljagi polnud kujunenud. Kõva kilbiga olid aga varustatud ka mitmed sauruseliigid.
Triiase ajastul (ligi 250 kuni 200 miljonit aastat tagasi) oli maakera küll mõnevõrra teistsugune ja Poola maamassiiv ei olnud just sellises kohas kui praegu. Põhja-Ameerika oli alles rebenemas Euroopa küljest lahti ja Lõuna-Ameerika koos Aafrika ja Antarktikaga moodustas veel ühise hiiglasliku maamassiivi.
Kontinentidest tollal veel rääkida ei saa, maailmamerede keskel asus vaid üks hiigelmanner Pangaea. Euroopa tänased kontuurid on aga juba selgelt eristatavad. See oli ka aeg, kui planeedil jalutasid ringi saurused, aga nende kõrval hakkasid kujunema esimesed imetajate liigid. Inimkonna kujunemiseni kulus veel paarsada miljonit aastat.
