Analüüs näitas, et interneti laialdane levik ja veebivõimaluste aktiivne kasutamine eurooplaste ning ameeriklaste seas soodustab nendes piirkondades küberkuritegevuse kasvu ning kasutajate suhteline kaitstus ja teadlikkus elementaarsest veebihügieenist paneb kurjategijaid kasutama uusi tehnoloogiaid ning sotsiaalse manipuleerimise võtteid.

Tänapäeval kuulub peaaegu pool lääneriikidest oma internetikasutajate arvult maailmas esimese kahekümne hulka. Sealjuures pole internet enamikule elanikest enam ammu pelgalt infoallikas, vaid ka suhtlemis-, ostlemis- ja makseplatvorm.

Lisaks hoiustavad lääne inimesed tavaliselt suuremat osa vabast rahast pangas ning teevad väga palju finantstehinguid neti- või mobiilipanga vahendusel.

Oma turvalisuse kindlustavad nad enamasti litsentseeritud tarkvara, sisseehitatud kaitselahenduste ja elementaarsete ohutu veebikäitumise teadmiste abil.

2012. aasta esimesel poolel töötas vaadeldavates regioonides üle poole arvuteist Windows 7 operatsioonisüsteemiga , millel on ajakohastatud turvamehhanismid.

Kuid lääneriikides kasutusel olevate arvutite suhteline kaitstus paneb kurjategijaid rakendama vastumeetmeid: nad loovad uusi tehnoloogiaid ja arvutikasutajate petmise võtteid.

Pärast vajalikku sissetöötamist hakatakse meetmeid kasutama ka teistes piirkondades. Kuna valdava enamiku küberkurjategijate algne eesmärk on lõigata kasu, siis rakendatakse põhiliselt troojalasi.

Nende abil varastatakse finantsinfot, tehakse väljapressimisi ning kasutatakse mitmeid petuskeeme, nagu libaviirusetõrje, otsingutulemuste asendamine, blokeerijad jne.

Samas arvestavad kurjategijad alati kohaliku spetsiifika ja sihtriigi elanike mentaliteediga. Näiteks Flashfake'i troojalast, mis nakatas Mac OS X-i baasil töötavaid arvuteid, levitati põhiliselt Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus Apple'i toodang on levinud.

Kokkuvõtteks

Küberkurjategijad lõikavad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika arvutikasutajate pealt tulu eelkõige finantsinfo varastamise, pettuse ja raha väljapressimisega.

Selles piirkonnas asub suur hulk botidega nakatatud arvuteid, mis koguvad finantsandmeid, levitavad libaviirusetõrjet ja võltsivad kasutajate liiklust.

Arvud ainult kinnitavad seda: üle 70% Sinowali botide rünnakutest, üle 40% finantsinfot koguva SpyEye botide rünnakutest ja 67% libaviirusetõrje juhtudest tuvastati 2012. aasta esimesel poolel just nendes piirkondades. Internetipanganduse levikuga kaasneb paratamatult ka küberkuritegevuse kasv.

Uuring "Küberkuritegude geograafia. Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika" on täispikkuses kättesaadav Securelisti kodulehelt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid