MÄNGUARVUSTUS: "Tokyo Jungle" – ebakõlad linnadžunglis (PS3)
Sissejuhatus kõlab võrratult, eks?
Lisateave. Tokyo on langenud. Miks? Seda meile ei mainita. Esialgu mitte.
Tänavaid valitsevad nüüd loomad, kõrrelised kasvavad asfaldist läbi ja hooneid vallutavad ronitaimed.
Sinu poolt valitud looma kehas hakkab selles kõik-võitlevad-kõigiga keskkonnas pihta ellujäämine (mänguviisis Survival), mis kestab põlvkonnast põlvkonda, kuni su tegelane elu kaotab.
See võib juhtuda nälga surres (toituma peab pidevalt), kellegi saagiks langedes (pole üldse kindel, et nt jänesed kassi surnuks ei põtki), mürgitatuna.
Struktuur jääb alati samaks: leia uus piirkond, märgista see, otsi kaasa, kellega paarituda ning alusta tsüklit järgmise põlvkonnaga uuesti, veidi paranenud omadustega, mitmekesi, võimalusega kaaslasi ohverdada või võitlusse kaasata.
Vahepaladena jagatakse minibosse, lisamissioone, mis jäävad alati sarnasteks, erinevaid sündmusi linna erinevates osades ning kogu su tegevust jälgib ajajoon.
1 möödunud aasta mängus võrdub reaalajas minutiga. Survival avab, juhul kui sa korjad keskkonda puistatud infot, põhiloo peatükke, aga need tunduvad pigem ebavajaliku pookena. Peatükid on lühikesed, tihti seosetud ja mõnel juhul õnnestumist otsides juhuseafäärid.
"Tokyo Jungle'i" tugevaim külg ongi kontsept, mis ei hooli loogikast ja peaks videomängu (väidetavalt unustatud) lõbufaktori tagasi tooma. Vähemalt nii on seda iseloomustanud mitmed arvustajad.
Nõus. Ja samas ka mitte. Esiteks on videomängud endiselt vägagi lõbusad, oska vaid otsida. Hiljuti läbitud ultravägivaldne ning ropp "Bulletstorm" vaid kinnitas seda minu jaoks.
Kuigi "Tokyo Jungle'i" kontsept sisaldab kõike vajalikku toredaks ajaveetmiseks, kujuneb reaalsest mängust teostuse tõttu tihti ettearvamatu, ebaõiglane ning äärmiselt ennastkordav elamus.
Fakt, et linnadžunglis ellujäämiseks saab kasutada suurt hulka erinevaid elukaid, ei leevenda seda, et põhirühmasid, mis mänguelamust muudavad, on tegelikult vaid kaks. Kiskjad ning herbivoorid.
Need mängivad küll tõepoolest erinevatesse väravatesse, kuna nt kassid peamiselt jahivad saakloomi, hirved aga toituvad mängukeskkonda poetatud taimedest ja hoiavad suurtest kähmlustest eemale. Või õigemini peaksid hoidma.
Selle viimase ja minu meelest ka suure osa mängust, rikub ära kohati keskpärane, aga tavaliselt segane väljakutsete loetelu, kus teatud missioonid on seotud mängu ajajoonega. Väljakutseid rangelt järgides tuleb liikuda ohtlikesse tsoonidesse kaardil. Vahepeal päris kiiresti, sest mõned olulisemad missioonid aeguvad. Sarnast süsteemi kasutab näiteks ka "Dead Rising".
Mis on asja mõte? Tegevust pidevalt voolavana hoida, sõrm alati mänguri pulsil. "Tokyo Jungle" jääb siin enda ebakorrapärade taha kinni. Näiteks saab tänavatel levivast mürgist jagu vaid teatud ravimitega, mida leiab, kui mäng nii peaks otsustama, äärmiselt harva või üldse mitte. Ravimeid ja toitu on samuti võimalik leida, mitte enne mängukorda ette varuda.
Vahepeal paisatakse kiskja saakloomadest kubisevale tänavale, kus ülearuse saagiga midagi peale hakata pole, järgmisel momendil on mitu kvartalit tühjad ja su tegelane variseb lõpuks jõuetusest kokku. Või siis satub su rohusööja põgenemisahelasse, mille käigus ta toituda ei saa ja lihtsalt nälga sureb.
Ma saan aru, et ootamatused ongi ellujäämise üheks tahuks, aga mängus, mis rõhub absurdile ning lõbufaktorile muutub selline terror väga kiiresti häirivaks.
Minu kogemuse põhjal ei olnud harvad ka sellised läbimiskorrad, kus juhuslikult genereeritud tänavale asetati miniboss, kes mu esimese minuti jooksul alistas või siis nappis algusest peale saaki ja saakloomade asemel jalutasid ringi ohtlikud kiskjad, kes mulle kiiresti pöidlad silma ajasid.
Mängu poolt pakutav võimalus ennast peita ei tööta samuti korralikult, lisaks ei ole peitumisel suurem osa ajast mõtet, sest "näljameeter" kasvab kõigil, teatud liikidel aga eriti, kiiresti.
Huvitavaks lisaelemendiks on loomade riietamine, mis on samuti absurdini viidud. Nii võib su kass kanda karvaseid susse, pesapallimütsi või maski.
Esemetel on vähemalt kasutegurid, mis parandavad su tegelase omadusi - see omakorda tõstab võimalusi mõnest karvasest olukorrast eluga välja tulla. Kui sa just grupi kiskjate sekka ei eksi. Või nälga ei sure. Või konsooli juurest haigutades ei lahku.
"Tokyo Jungle" on vaimustav esimesel paaril tunnil, iseäranis vaimustav kõigi nende jaoks, kellele sellest rääkida. Sealt edasi lööb sisse ränk déjà vu ja puudujäägid avalduvad mängu paremini tundma õppides üha selgemini.
See on teistsugune teos, mida kõik väga proovida tahavad ning seejärel selle paari tunni järel tõenäoliselt hülgavad. Kiiduväärt kontsept, nõrk ning pinnapealne teostus. Pidama jäävad vaid need, kes kannatavad välja suures hulgas üht ja sama, sest mänguaega on sellesse tegelikult paar tundi vältavasse lõbuvarasse topitud üle saja tunni, ehk isegi lõpmatul hulgal.
+ kiiduväärt idee
+ veider ja humoorikas lähenemine maailmalõputeemadele
+ suur hulk erinevaid loomi ning esemeid nende varustamiseks
- hiilimine ei tööta
- graafiliselt tagasihoidlik
- helis veelgi tagasihoidlikum
- lõbu jääb mängu poolt mängurile seatud kõrgetele nõudmistele jalgu
- hakkab ennast mänguliselt väga kiiresti kordama
- ühismäng on vaid kohalik
- kasutu kaart
Hinne: 4/10
